Kui müüd oma e-poest kaupa teise ELi liikmesriiki elavale kliendile, muutub käibemaks keeruliseks juba esimese piiri ületamisel. Iga riik peaks põhimõtteliselt saama oma käibemaksumäära ja oma deklaratsiooni, mis tähendaks kümneid registreerimisi, kui müüd kümnesse riiki. OSS-skeem koondab kõik need müügid ühte kvartaalsesse deklaratsiooni, selle asemel et registreerida end käibemaksukohustuslasena igas riigis eraldi. Vaatame läbi, millal OSS rakendub, millal mitte, kuidas seda praktikas kasutada ja millised vead selle juures kõige sagedamini juhtuvad.
Lühidalt
OSS koondab kogu ELi-sisese B2C kaugmüügi ühte kvartaalsesse deklaratsiooni.
Piirmäär on 10 000 € aastas kogu ELi-sisese kaugmüügi peale kokku, mitte riigi kohta.
Piirmäära ületades tuleb kliendi asukohariigi käibemaksumäära kasutada juba järgmisest tehingust.
OSS-deklaratsioon esitatakse kvartaalselt, kvartalile järgneva kuu lõpuks.
OSS ei kata Eesti-sisest müüki ega B2B-tehinguid – need lähevad tavapärasesse KMD-sse.
Kolmandatest riikidest imporditud kuni 150 € väärtusega kaupadele kehtib eraldi skeem, IOSS.
Mis on OSS-skeem?
OSS ehk One Stop Shop on käibemaksu erikord, mis lubab deklareerida kogu ELi-sisese kaugmüügi käibemaksu ühe aruandega, selle asemel et registreerida end käibemaksukohustuslasena igas sihtriigis eraldi. Kord on mõeldud e-poodidele, kes müüvad füüsilist kaupa eraisikutele teistesse liikmesriikidesse, ja samuti neile, kes müüvad elektroonilisi teenuseid. Ilma OSS-ita peaksid näiteks Saksamaale, Prantsusmaale ja Poola müües registreerima end kolmes riigis eraldi, esitama kolm eri deklaratsiooni ja tasuma kolmes eri süsteemis, igaühes omas keeles ja omal tähtajal. OSS asendab selle kõik ühe registreerimise ja ühe kvartaalse deklaratsiooniga, mille esitad e-MTA kaudu, samast kohast, kust juba KMD-d ja TSD-d esitad. Skeem ei ole eraldi maksuliik – see on ainult viis, kuidas juba kehtivat käibemaksukohustust mugavamalt deklareerida ja tasuda. Käibemaksukohustus ise ei muutu ega kao kuskile, muutub ainult see, kui mitmesse kohta pead sama kohustuse täitmiseks pöörduma. Sama loogika kehtib nii füüsilise kauba müügil kui ka digitaalsete teenuste müügil, seega on skeem kasulik peaaegu igale piiriülesele e-kaubandusega tegelevale ettevõttele.
Kellele OSS-skeem sobib?
OSS sobib igale ettevõttele, kes müüb füüsilist kaupa eraisikutele teistes ELi liikmesriikides ja saadab kauba Eestist või mõnest teisest ELi riigist otse kliendini. Klassikaline näide on e-pood, mille kliendid on Soomest, Saksamaalt või Leedust ja kes tellivad Eesti veebipoest otse koju, ilma et kaup läbiks vahepeal mõnda välisladu. Sama kord kehtib ka elektrooniliste teenuste müügile eraisikutele, näiteks e-raamatute, veebikursuste või tarkvara allalaadimistele, mille puhul teenus osutatakse digitaalselt üle piiri. Skeem ei sobi hulgimüügile ega B2B-tehingutele, kus ostja on ise käibemaksukohustuslane – nende jaoks kehtivad hoopis teised reeglid, millest räägime allpool täpsemalt. Kui müüd korraga nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, tuleb käibed juba eos lahku hoida, sest need lähevad eri deklaratsioonidesse. Sama kehtib ka juhul, kui osa müügist toimub oma e-poe kaudu ja osa mõne turuplatvormi kaudu – müügikanal ei muuda seda, kuidas tehing OSS-i mõistes liigitub, oluline on ostja staatus ja asukoht.
Kuidas 10 000 € piirmäär töötab?
Piirmäär on 10 000 € kalendriaastas ja see arvestab kokku kõiki ELi-siseseid kaugmüügitehinguid, olenemata sellest, mitmesse riiki müüd. See tähendab, et sinu Soome, Läti ja Leedu klientide käibed liidetakse üheks summaks – piirmäär ei ole riigi kohta, vaid kogu ELi peale kokku. Kuni selle summani võid rakendada tavalist Eesti käibemaksumäära ka piiriülesele müügile, ilma OSS-i registreerimata, ja arved väljastad täpselt samamoodi nagu Eesti klientidele. Piirmäära ületades muutub olukord kohe: iga järgmine tehing tuleb maksustada ostja asukohariigi käibemaksumääraga, mitte enam Eesti omaga, ja see kehtib tagasiulatumatult mitte varasematele tehingutele, vaid ainult piirmäära ületamise hetkest edasi toimuvatele müükidele. Väikepoele, kelle piiriülene käive on tagasihoidlik, ei pruugi piirmäär aastate kaupa üldse täis saada, aga see tasub siiski üle kontrollida vähemalt kord kvartalis. Kiiresti kasvavale poele võib piirmäär tulla üllatusena, eriti kui käive kasvab hüppeliselt tänu mõnele kampaaniale või uuele müügikanalile.
Mis juhtub piiri ületamisel?
Niipea kui aastane kaugmüügi kogukäive ületab 10 000 €, tuleb hakata iga tehingut maksustama kliendi asukohariigi käibemaksumääraga. See tähendab, et Saksamaa klient maksab Saksamaa määra, Soome klient Soome määra ja nii edasi – iga riigi enda protsent, mitte Eesti 24%. Ilma OSS-ita peaksid selleks registreerima end käibemaksukohustuslasena igas asjaomases riigis eraldi, mis tähendaks eraldi maksuhaldurit, eraldi keelt ja eraldi tähtaega igas riigis. OSS-i registreerudes deklareerid kõik need riigipõhised summad hoopis ühe Eesti kaudu esitatava deklaratsiooniga, ja tasud kogu summa korraga Eesti maksuametile, kes selle riikide vahel jagab. Piirmäära ületamise hetk on hea aeg registreerimine juba ette ära teha, mitte oodata, kuni esimene arve juba vale määraga väljas on ja seda tuleb tagantjärele parandama hakata. Praktikas tasub piirmäära jälgida jooksvalt, näiteks igakuiselt kokkuvõtte tegemisel, mitte alles aasta lõpus tagantjärele kokku lugeda.
Kuidas end OSS-is registreerida?
OSS-i registreerimine käib e-MTA kaudu, samast kohast kus muudki maksudeklaratsioonid, ja taotluse täitmine võtab tavaliselt vähem aega kui käibemaksukohustuslaseks registreerimine. Registreerumine on vabatahtlik seni, kuni piirmäära ei ole ületatud, kuid kohustuslik muutub see esimesest tehingust, mis piirmäära ületab. Mõistlik on registreeruda enne, mitte pärast – nii ei jää käive vahepeal deklareerimata ega maksustamata vale määraga. Registreerimine kehtib alates kvartalist, mil taotlus esitati, seega tasub sellega mitte viivitada, kui näed käibe kasvavat piirmäära lähedale, sest hilinemine tähendab hiljem arvete ümbertegemist. Kui müüd juba mitmel platvormil korraga, tasub registreerimise ajal üle vaadata, kas kõik müügikanalid on arvestusse kaasatud, mitte ainult peamine e-pood. Kinnituse registreerimise kohta saad e-MTA kaudu ja sellest hetkest alates saad OSS-deklaratsiooni ka päriselt esitada.
Millal ja kuidas OSS-deklaratsiooni esitada?
OSS-deklaratsioon on kvartaalne ja tähtaeg on kvartalile järgneva kuu lõpp – näiteks esimese kvartali deklaratsioon tuleb esitada 30. aprilliks, teise oma 31. juuliks. Deklaratsioonil näitad iga sihtriigi käivet ja sellele vastavat käibemaksusummat eraldi real, riigi ja määra kaupa. Tasumine toimub samuti koondsummana Eesti maksuametile, kes jagab raha edasi teistele liikmesriikidele, seega on sul vaja ainult üht pangaülekannet, mitte eraldi makseid iga riigi maksuametile. Nulldeklaratsioon tuleb esitada ka siis, kui kvartalis piiriülest müüki ei toimunud – deklareerimiskohustus ei kao lihtsalt sellepärast, et müüki polnud. Deklaratsiooni hilinenud esitamine või vale summa kajastamine toob kaasa samad tagajärjed nagu tavalise KMD puhul, seega tasub tähtaega jälgida sama tõsiselt. Kvartaalne rütm on ühelt poolt harvem kui igakuine KMD, aga teisalt tähendab see, et viga jõuab enne avastamist kolme kuu jagu tehinguid kogunema.
Enne piirmäära vs pärast piirmäära
Kuni 10 000 € aastas | Üle 10 000 € aastas | |
|---|---|---|
Käibemaksumäär | Eesti määr (24%) | Kliendi asukohariigi määr |
Registreerimine | Ei ole kohustuslik | OSS-is registreerimine kohustuslik |
Deklareerimine | Tavaline KMD | Kvartaalne OSS-deklaratsioon |
Arve märge | Eesti käibemaks | Sihtriigi käibemaks eraldi real |
Mida OSS EI kata?
OSS ei laiene Eesti-sisesele müügile – see käib jätkuvalt tavalise KMD kaudu Eesti käibemaksumääraga, 20. kuupäevaks, koos KMD INF-iga arvete puhul, mis ületavad 1 000 €. Samuti ei kata OSS B2B-tehinguid, kus ostja on ise käibemaksukohustuslane teises liikmesriigis; sellisel juhul rakendub pöördmaksustamine, arvele märgitakse ostja KMKR-number ja käive kajastatakse KMD-l ning ühendusesisese käibe aruandel (VD). Kolmas oluline erand on olukord, kus kaup asub laos teises liikmesriigis juba enne müüki, näiteks mõne turuplatsi täitmiskeskuses – sel juhul ei ole tegu kaugmüügiga OSS-i mõistes ja vajad tavaliselt kohalikku käibemaksukohustuslase numbrit selles riigis. E-pood, kes müüb korraga nii Eesti klientidele kui ka teistesse ELi riikidesse, peab seega pidama kolme paralleelset arvestust: kodumaine käive KMD-l, piiriülene kaugmüük OSS-deklaratsioonil ja võimalik B2B-käive pöördmaksustamise reeglite järgi. Need kolm arvestust ei tohi omavahel seguneda, sest igaühel on oma tähtaeg, oma vorm ja oma käibemaksumäära loogika.
Mis vahe on OSS-il ja IOSS-il?
OSS puudutab müüki, kus kaup asub juba ELis ja liigub ühest liikmesriigist teise, kliendini samuti ELi sees. IOSS ehk Import One Stop Shop on omaette skeem kaupadele, mis saabuvad kolmandatest riikidest, näiteks väljastpoolt ELi, ja mille väärtus on kuni 150 € saadetise kohta. IOSS lubab käibemaksu koguda juba müügihetkel ja deklareerida selle kord kuus, nii et klient ei pea impordil eraldi käibemaksu tasuma ega saadetist tollis kinni jääma, mis muudab ostukogemuse kliendi jaoks tunduvalt sujuvamaks. Kui su e-pood nii müüb Eestist ELi-sisesele kliendile kui ka toob kaupa kolmandast riigist ja saadab otse kliendini, võib olla vaja mõlemat skeemi korraga, ja need kaks deklaratsiooni tuleb pidada lahus, sest need katavad erinevat liiki tehinguid. Mõlema skeemi puhul jääb lõppkokkuvõttes ainult üks Eesti kaudu käiv deklaratsioon iga tehinguliigi jaoks, mitte hulk eraldi registreerimisi teistes riikides.
Kas tasub end vabatahtlikult varem registreerida?
Jah, kui piiriülene müük on juba kasvutrendis või kui soovid vältida käsitsi jälgimist, millal 10 000 € piir täis saab. Vabatahtlik varajane registreerimine OSS-is ei too kaasa lisakohustusi enne, kui piiriülest müüki tegelikult tekib – deklaratsioon jääb nulliks seni, kuni käivet pole, aga süsteem on juba olemas ja töötab, kui käivet tuleb. Samas väldid olukorda, kus piirmäär ületatakse keset kvartalit ja pead tagantjärele arve ümber väljastama õige käibemaksumääraga, mis on klientidele ebamugav ja sinu jaoks ajakulukas. Kasvavale e-poele on see enamasti mõistlik samm juba enne esimest suuremat rahvusvahelist tellimuste lainet, näiteks enne mõnda kampaaniat, mis toob korraga palju uusi kliente naaberriikidest. Kui piiriülene müük jääbki väikseks, ei kaota vabatahtlik registreerimine midagi – ainus lisatöö on nulldeklaratsiooni esitamine kord kvartalis.
Mis juhtub, kui kaup on laos teises liikmesriigis?
Kui hoiad kaupa laos või täitmiskeskuses teises ELi riigis – see on levinud lahendus kiiremaks kohaletoimetamiseks –, ei ole tegemist enam Eestist toimuva kaugmüügiga. Sellisel juhul tuleb tavaliselt registreerida end käibemaksukohustuslasena selles riigis, kus kaup füüsiliselt asub, ning kauba liikumine Eestist sinna lattu kajastada omaette ühendusesisese käibena, mitte tavalise müügina. See on OSS-ist eraldiseisev kohustus ja paljud platvormipõhised müüjad avastavad selle alles siis, kui laoteenus juba käivitub ja esimene kohaliku maksuameti kiri postkasti tuleb. Kui kasutad mõnda ELi-sisest täitmisteenust, tasub käibemaksukohustus üle vaadata enne, mitte pärast esimese laosaadetise saatmist, sest tagantjärele registreerimine ja aruannete korrigeerimine on tunduvalt tülikam kui algusest peale õigesti seadistamine. Enne uue täitmisteenusega lepingu sõlmimist tasub küsida otse teenusepakujalt, millistes riikides nende laod asuvad, ja selle info raamatupidajaga koos üle vaadata.
OSS ei vähenda käibemaksukohustust – see vähendab ainult registreerimiste ja deklaratsioonide arvu.
Dokumendid, arvestus ja levinumad vead
OSS-deklaratsiooni koostamiseks pead iga müügi juures teadma kliendi asukohariiki ja sellele vastavat käibemaksumäära, mitte ainult tehingu kogusummat. See eeldab, et e-poe süsteem või raamatupidamistarkvara suudab käivet automaatselt riikide kaupa lahterdada – käsitsi Excelis kokku lugeda muutub kiiresti veaohtlikuks, kui riike ja tehinguid on palju. Algdokumente, sealhulgas arveid ja tellimuste andmeid, tuleb säilitada 7 aastat, samamoodi nagu muid raamatupidamise algdokumente. Kõige sagedasem viga on piirmäära jälgimine riigi kaupa, mitte kogu ELi peale kokku – 10 000 € on ühine summa, mitte igale riigile eraldi. Teine levinud eksitus on OSS-i rakendamine ka Eesti-sisesele müügile või B2B-tehingutele, kus tuleks hoopis tavalist KMD-d või pöördmaksustamist kasutada, ja kolmandaks unustatakse tihti, et laoseis teises liikmesriigis nõuab kohalikku registreerimist, mitte OSS-i. Viies levinud viga on eri müügikanalite käivete kokku liitmata jätmine, mille tõttu piirmäära ületamine jääb hoopis märkamata, kuni maksuamet sellele ise tähelepanu juhib.
Kuidas Enty aitab OSS-i ja e-kaubanduse käibemaksuga?
E-kaubanduse pakett jälgib piiriülest käivet riikide kaupa ja koostab OSS-aruande koos tavapärase KMD-ga samast süsteemist, nii et sul ei ole vaja käsitsi jälgida, millal 10 000 € piir täis saab, ega arvutada iga riigi käibemaksumäära eraldi tabelis. Müügiaruannete töötlemine käib koos raamatupidajaga, kes teab, milline müügikanal kuulub OSS-i alla ja milline mitte, ning märkab enne piirmäära ületamist, kui käive kasvama hakkab. Piiriülene arvestus on osa igapäevasest raamatupidamisest, mitte eraldi projekt, mille pärast kord kvartalis muretseda. Kui müüd juba mitmesse ELi riiki või plaanid seda peagi teha, on mõistlik vaadata korraga üle nii OSS kui ka ekspordi ja impordi käibemaksureeglid, sest need kaks käivad e-poel sageli käsikäes. Rohkem üldist tausta piiriülese müügi käibemaksu kohta leiad ka artiklist ELi müük e-poest ja käibemaks. Nii jääb kasvava e-poe käibemaksuarvestus ühtseks tervikuks, mitte laiali eri tabelite ja tähtaegade vahel.
Millal tasub raamatupidajaga OSS üle rääkida?
Kui piiriülene müük on veel väike ja juhuslik, piisab sageli iseseisvast jälgimisest ja aastasest ülevaatest. Aga niipea kui käive läheneb 10 000 € piirile, kaup hakkab liikuma läbi mitme riigi lao või lisandub uus müügikanal, tasub arvestus koos raamatupidajaga üle vaadata. Väär käibemaksumäär arvel ei ole pisiviga – see tähendab tagantjärele arvete ümbertegemist ja võimalikku maksuvõlga koos intressiga, mis kasvab iga viivitatud päevaga. Enne suuremat kasvuhüpet on odavam küsida üks kord üle, kui hiljem korrigeerida terve kvartali arveid. Vaata täpsemalt ka, mis on käibemaksukohustuslane ja millal pean end registreerima, kui OSS-i kõrval on lauale tulnud ka Eesti-sisene registreerimispiirmäär, sest need kaks kohustust tekivad sageli lähestikku. Kasvava e-poe puhul on tavaline, et Eesti-sisene piirmäär ja OSS-i piirmäär tulevad kõne alla samal aastal, mistõttu on mõistlik mõlemad korraga läbi rääkida, mitte eraldi teemadena.
Korduma kippuvad küsimused
Kas OSS on kohustuslik?
OSS ise on vabatahtlik registreerimisviis, aga käibemaksu maksmine sihtriigi määraga muutub kohustuslikuks niipea, kui 10 000 € piirmäär on ületatud. Ilma OSS-ita tuleks sel juhul registreerida end käibemaksukohustuslasena igas sihtriigis eraldi, mis on tunduvalt tülikam. Praktikas kasutavad OSS-i pea kõik e-poed, kelle piiriülene käive piirmäära ületab.
Kas 10 000 € piirmäär kehtib riigi kohta või kokku?
Kokku. Kõik ELi-sisesed kaugmüügitehingud kõikidesse liikmesriikidesse liidetakse üheks summaks. Kui sul on kliente kümnes riigis, aga igas riigis vähe, arvestatakse siiski kogusummat, mitte riigipõhiseid osasid. See tähendab, et piirmäära võib täis saada ka väga hajutatud käibe korral, mitte ainult ühte suurde riiki müües. Just seepärast tasub käivet jälgida koondsummana, mitte riigipõhises tabelis eraldi ridadel.
Kas OSS katab ka Eesti-sisese müügi?
Ei. Eesti-sisene müük deklareeritakse tavalise KMD kaudu 20. kuupäevaks, mitte OSS-deklaratsiooniga. Kaks aruannet käivad paralleelselt ja katavad erinevat käivet, seega tuleb müügiandmed juba ette riigi järgi lahterdada.
Mis vahe on OSS-il ja IOSS-il?
OSS katab ELi-sisest kaugmüüki, IOSS aga kolmandatest riikidest imporditud kuni 150 € väärtusega kaupu. Need on eraldi skeemid ja mõlemat võib olla korraga vaja, kui müüd nii ELi seest kui ka väljastpoolt.
Kas OSS-deklaratsiooni tuleb esitada ka nullkäibe korral?
Jah. Kui kvartalis piiriülest müüki ei toimunud, tuleb ikkagi esitada nulldeklaratsioon. Esitamata jätmine on kohustuse rikkumine, isegi kui tasumisele kuuluv summa on null, seega tasub selle ka vaiksel kvartalil kalendrisse märkida.
Kas B2B-müük teise ELi riiki käib OSS-i kaudu?
Ei. B2B-tehingutele, kus ostja on ise käibemaksukohustuslane, rakendub pöördmaksustamine. Käive kajastatakse tavalisel KMD-l ja ühendusesisese käibe aruandel, mitte OSS-deklaratsioonil, ja arvele tuleb märkida ostja KMKR-number.
Mis juhtub, kui unustan piirmäära ületamise ja jätkan Eesti määraga?
Arved tuleb tagantjärele parandada õige sihtriigi käibemaksumääraga ja vahe deklareerida. Mida kauem viga kestab, seda rohkem arveid tuleb korrigeerida, seega tasub käivet jooksvalt jälgida, mitte alles kvartali lõpus. Lisandub ka maksuvõla intress, kui vahe jääb pikemaks ajaks deklareerimata.
Kas OSS sobib ka digitaalsete teenuste müügile?
Jah, sama piirmäär ja skeem kehtib ka elektrooniliste teenuste müügile eraisikutele, näiteks tarkvara või digitaalse sisu allalaadimistele. Füüsilise kauba ja e-teenuse müüki arvestatakse siiski piirmäära sisse koos, mitte eraldi kategooriatena.
Kas OSS-i saab registreerida ka siis, kui käive on juba piirmäära ületanud?
Jah, aga registreerimisega ei tasu viivitada, sest kohustus rakendub piirmäära ületamise hetkest, mitte registreerimise kuupäevast. Mida varem taotlus e-MTA kaudu esitatakse, seda vähem tuleb hiljem arveid parandada ja seda väiksem on tagantjärele korrigeeritavate tehingute hulk.
