Käibemaksumäär müügil välismaale ei ole kunagi lihtsalt „0%“. Määr ja kord sõltuvad kolmest asjast: kas ostja on ettevõte või eraisik, kas ostja asub Euroopa Liidus või väljaspool seda, ja kas müüd kaupa või teenust. Igal kombinatsioonil on oma tõend ja oma aruanne, ning kolm asja aetakse peaaegu alati sassi: pöördmaksustamist arvatakse käivat ka ekspordi kohta, Intrastati arvatakse käivat ka ühendusvälise müügi kohta, ja käibemaksuvaba arvet väljastatakse ilma tõendita, mis MTA kontrolli ees ei kannata. See artikkel käib kolm režiimi läbi eraldi – ELi-sisene B2B-müük, ühendusväline eksport ja import – ja iga juures ütleb täpselt, milline dokument 0% määra või sisendkäibemaksu mahaarvamise tegelikult tõendab.
Lühidalt
ELi-sisene B2B-müük: käibemaksumäär 0%, pöördmaksustamine, ostja KMKR-number tuleb kontrollida VIES-is, käive kajastub KMD-l ja VD-aruandes.
Ühendusväline eksport: käibemaksumäär 0%, tõendiks on tolli ekspordideklaratsioon – mitte arve ega saateleht.
Import: käibemaksu tasub tollis importija, käibemaksukohustuslane saab selle hiljem sisendkäibemaksuna maha arvata.
EORI-number on kohustuslik nii ekspordil kui impordil väljaspool Euroopa Liitu, ilma selleta toll kaupa lihtsalt ei vormista.
Intrastat käib ainult ELi-sisese kaubaliikumise kohta – ekspordile kolmandatesse riikidesse Intrastati ei esitata.
2026. aastal on väljaveo aruandluse piirmäär 325 000 €, sisseveo aruandlus kaotati 1. jaanuarist 2025.
Kolm režiimi, kolm reeglit
Enne kui arvet koostama hakata, tasub kindlaks teha, millisesse kolmest režiimist tehing kuulub. ELi-sisene müük ettevõttele, eksport väljapoole Liitu ja import Eestisse käituvad käibemaksuga täiesti erinevalt, kuigi kõigi kolme puhul võib lõpptulemuseks olla 0% või käibemaksu tagasisaamine. Vahe on selles, mis tõendab õigust seda määra kasutada, ja millisesse aruandesse käive läheb. Allolev tabel annab kolme režiimi kõrvutuse – iga rida tasub arve koostamisel uuesti üle vaadata, sest üks vale eeldus ahelas viib käibemaksu ümberarvestuseni.
Režiim | Käibemaksumäär | Tõend | Aruanne |
|---|---|---|---|
ELi-sisene B2B (kaup või teenus) | 0%, pöördmaksustamine | ostja kehtiv KMKR-number VIES-is + märge arvel | KMD ja VD (ühendusesisese käibe aruanne) |
Ühendusväline eksport | 0% | tolli ekspordideklaratsioon | KMD |
Import kolmandatest riikidest | käibemaks tasutakse tollis | impordi tollideklaratsioon | KMD (sisendkäibemaksuna) |
Kaup vs teenus – miks vahet tuleb teha
Esimene küsimus iga piiriülese tehingu juures on, kas müüd kaupa või teenust, sest reeglid lahknevad kohe alguses. Kauba puhul otsustab käibemaksu koha see, kuhu kaup füüsiliselt liigub – kust see välja veetakse ja kuhu see jõuab. Teenuse puhul otsustab enamasti ostja asukoht, mitte müüja oma, ja B2B-teenuste käibemaksukohustus läheb reeglina ostjale üle. See tähendab, et sama kliendi puhul võib kaubaarve ja teenusarve käibemaksukohustus olla erinev, isegi kui mõlemad lähevad samale ettevõttele samasse riiki. Kui müüd ühele kliendile nii kaupa kui teenust, tasub need arvel või vähemalt raamatupidamises selgelt lahus hoida.
Näiteks kui müüd Saksamaa ettevõttele nii seadme kui ka selle paigaldusteenuse, käib seadme arvestus kauba reeglite järgi ja paigalduse arvestus enamasti teenuse reeglite järgi, isegi kui mõlemad on ühel arvel. Praktikas on lihtsam koostada kaks eraldi rida või isegi kaks eraldi arvet, sest see hoiab ka VD-aruande ja Intrastati kanded selged. Kui ei ole kindel, kumb pool tehingust kaalub üle, tasub küsida raamatupidajalt enne esimest arvet, mitte pärast KMD esitamist.
ELi-sisene B2B-müük: pöördmaksustamine
Kui müüd kaupa või teenust teisele ELi ettevõttele, kes on käibemaksukohustuslane, on tavaline lahendus pöördmaksustamine ehk reverse charge. Sina väljastad arve käibemaksuta, ostja arvutab ja deklareerib käibemaksu ise oma riigis. Käibemaksumäär arvel on 0%, aga see 0% ei ole vaba valik – see kehtib ainult siis, kui ostja on tõendatult käibemaksukohustuslane teises liikmesriigis. Arvele tuleb lisada ostja KMKR-number ja märge „pöördmaksustamine / reverse charge“. Kui ostja ei ole tegelikult käibemaksukohustuslane või number ei kehti, ei ole müüjal õigust 0% määrale ja käibemaks tuleb hiljem juurde arvestada.
Pöördmaksustamine kehtib nii kauba kui teenuse müügil, aga kauba puhul lisandub veel tingimus, et kaup peab tõesti Eestist teise liikmesriiki liikuma – pelgalt asjaolust, et ostja on registreeritud teises riigis, ei piisa, kui kaup jääb füüsiliselt Eestisse. Kui kaup liigub, tasub veodokumendid ⚠EE? (CMR-saateleht, transpordiarve) samuti arvega koos hoida, sest need täiendavad KMKR-numbri kontrolli tõendina, et tehing vastab pöördmaksustamise tingimustele.
Kuidas kontrollida ostja KMKR-numbrit VIES-is
Enne 0% arve väljastamist tuleb ostja KMKR-number kontrollida Euroopa Komisjoni VIES-süsteemis. Kontroll on tasuta, kestab minuti ja annab kinnituse, kas number kuulub aktiivsele käibemaksukohustuslasele kehtiva nimega. Ilma selle kontrollita ei ole müüjal hilisemas vaidluses midagi ette näidata, kui MTA küsib, mille alusel 0% määra rakendati. Mõistlik on kontrolli tulemus – ekraanipilt või väljatrükk kuupäevaga – salvestada koos arvega, sest algdokumente tuleb säilitada seitse aastat. Kui number ei kehti või kuulub teisele ettevõttele, tuleb arve koostada Eesti käibemaksuga, mitte 0%-ga.
See kontroll tasub kirjutada sisse ka igapäevasesse töövoogu, mitte teha ainult esimese arve juures. Kliendi ettevõte võib mõne kuu pärast käibemaksukohustuslasena registreerimise lõpetada, ühineda teise ettevõttega või lihtsalt vahetada ärinime, ja kõik need muudatused mõjutavad seda, kas 0% määra tohib jätkuvalt kasutada. Kui koostöö on pikaajaline, piisab tavaliselt korduskontrollist paar korda aastas – aga see kontroll peab olema tehtud ja dokumenteeritud, mitte eeldatud.
VD-aruanne ehk ühendusesisese käibe aruanne
ELi-sisene B2B-müük ei jää ainult KMD peale. Kõik pöördmaksustatud müügid teistesse liikmesriikidesse tuleb kajastada ka VD-aruandes ehk ühendusesisese käibe aruandes, kus on kirjas iga ostja KMKR-number ja tema kohta müüdud summa. VD-aruanne on eraldi dokument KMD kõrval, mitte selle osa, ja selle esitamata jätmine on omaette rikkumine, isegi kui KMD ise on korras. Kui müüd korduvalt samale kliendile, koguneb VD-aruandesse tema summa jooksvalt kokku – süsteem võrdleb hiljem sinu ja ostja andmeid teiste liikmesriikidega, nii et arvude ühtimine tasub üle kontrollida enne esitamist.
Ühendusväline eksport: käibemaksumäär 0%
Kaup, mis läheb müügiks väljapoole Euroopa Liitu – näiteks Ühendkuningriiki, USA-sse või Norrasse –, maksustatakse käibemaksuga 0%, olenemata sellest, kas ostja on ettevõte või eraisik. See on põhimõtteliselt teine loogika kui ELi-sisesel B2B-müügil: siin ei ole tegu pöördmaksustamisega, vaid ekspordi enda käibemaksuvabastusega. 0% määr kehtib ainult siis, kui kaup tõesti füüsiliselt Euroopa Liidu tolliterritooriumilt välja läheb ja seda saab tõendada. Kui kaup jääb mingil põhjusel Liitu, näiteks tellimus tühistatakse enne väljavedu, ei ole müüjal õigust 0% määrale ja arve tuleb korrigeerida Eesti käibemaksumääraga.
Milline dokument tõendab ekspordi 0% määra?
Ekspordi puhul on ainuke dokument, mis MTA jaoks 0% määra tegelikult tõendab, tolli ekspordideklaratsioon koos kinnitusega, et kaup on Liidu tolliterritooriumilt väljunud. Arve ise, saateleht ega kliendi kinnituskiri seda ei asenda – need näitavad ainult, et tehing toimus, mitte et kaup piiri ületas. Tolli infosüsteem väljastab väljaveo kinnituse elektrooniliselt, kui kaup on läbinud väljumistolliasutuse, ja see kinnitus tuleb säilitada koos arvega. Kui kaupa veab ostja ise ja tollivormistust ei tehta müüja nimel, tasub enne müüki kokku leppida, kes ekspordideklaratsiooni esitab ja kuidas kinnitus müüjani jõuab – vastasel juhul jääb 0% määr tõendamata.
EORI-number ja miks seda vaja on
EORI-number on ettevõtja tunnus, mida toll kasutab kõigi tollitoimingute juures Euroopa Liidus, ja see on kohustuslik nii ekspordil kui impordil väljaspool Liitu. Ilma kehtiva EORI-numbrita ei saa toll deklaratsiooni menetleda, sõltumata sellest, kui õige on kõik muu paberimajanduses korras. Numbri saab taotleda Maksu- ja Tolliametist ja see kehtib kogu Euroopa Liidus, mitte ainult Eestis, nii et sama numbrit kasutatakse ka siis, kui kaup läheb läbi mõne teise liikmesriigi sadama või lennujaama. EORI-numbri taotlemine tasub teha enne esimest ekspordi- või impordisaadetist, sest tollivormistus seisab, kui numbrit veel ei ole.
Import: käibemaks tasutakse tollis
Kui tood kaupa Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu, tasub käibemaksu importija tollivormistuse käigus, mitte müüja oma riigis. Käibemaksu arvestatakse kauba tolliväärtuselt, millele lisandub muu hulgas tollimaks ja transpordikulu kuni Liidu piirini. Käibemaksukohustuslasel on õigus sama summa hiljem oma KMD-l sisendkäibemaksuna maha arvata, mistõttu import ei jää lõpuks ettevõtte kuluks – see on ajutine rahavoo küsimus tollivormistuse ja järgmise KMD esitamise vahel. Tõendiks sisendkäibemaksu mahaarvamisel on impordi tollideklaratsioon koos tasutud käibemaksu kinnitusega, mitte tarnija arve.
Rahavoolises mõttes tasub arvestada, et käibemaks tuleb tollile tasuda kohe vormistuse juures, aga sisendkäibemaksuna saab selle tagasi alles järgmise KMD raames – vahepeal on raha ettevõtte käest väljas. Suuremate impordimahtude korral kasutavad paljud ettevõtted tollimaksu edasilükkamise võimalust või tolliagenti, kes vormistuse enda nimel läbi viib, aga sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus jääb ikkagi sellele ettevõttele, kelle nimi seisab tollideklaratsioonil importijana.
ELi teenuste müük B2B: erisused kaubast
ELi-sisese teenuste müügi puhul kehtib pöördmaksustamine sarnaselt kaubale, aga käibemaksu koht määratakse teenuse liigi järgi, mitte kauba liikumise järgi. Enamiku B2B-teenuste puhul on käibemaksu koht ostja asukoht ja käive on 0%, arvel märkega „pöördmaksustamine / reverse charge“ ning ostja KMKR-numbriga. Ent osa teenuseid, näiteks kinnisvaraga seotud teenused või teatud kultuuri- ja spordiürituste teenused, järgib teistsugust loogikat ja käibemaksu koht võib jääda Eestisse, olenemata ostja asukohast. Kui teenuse liik ei ole selge, tasub see enne arve koostamist üle kontrollida – vale eeldus teenuse liigi kohta on levinum viga kui vale eeldus kaubagrupi kohta. Kui pakud IT-arendust või muid digiteenuseid, on teemat pikemalt lahatud artiklis IT-ettevõtte raamatupidamine: mida arendaja peab teadma.
Intrastat: mis see on ja millal see kehtib
Intrastat on statistiline aruandlus Statistikaametile, mis kajastab ainult Euroopa Liidu liikmesriikide vahel liikuvat kaupa – see ei ole käibemaksuaruanne ja seda ei esitata koos KMD-ga. Aruandluskohustus tekib, kui ettevõtte kaubavahetus teiste liikmesriikidega ületab kalendriaastas kehtestatud piirmäära. 2026. aastal on väljaveo ehk lähetuste aruandluse piirmäär 325 000 €; sisseveo ehk saabumiste aruandluskohustus kaotati 1. jaanuarist 2025 ja seda enam eraldi ei esitata. Aruanne esitatakse igakuiselt, tähtajaga aruandekuule järgneva kuu 14. kuupäevaks, ning see puudutab ainult ettevõtteid, kelle ELi-sisene kaubavahetus piirmäära ületab.
Kuni piirmäär on ületamata, ei ole Intrastati aruannet vaja esitada üldse, isegi kui ettevõte kaupa teistesse liikmesriikidesse regulaarselt müüb. Piirmäära tuleb aga jälgida jooksvalt, mitte alles aasta lõpus üle vaadata – kui väljaveo käive ületab 325 000 € kalendriaasta jooksul, tekib aruandluskohustus sellest kuust, mil piirmäär ületati, ning esimene aruanne tuleb esitada juba järgmise kuu 14. kuupäevaks.
Intrastat ei kehti ekspordi kohta – kõige levinum viga
Intrastat käib Euroopa Liidu liikmesriikide vahel liikuva kauba kohta – ekspordile Ühendkuningriiki, USA-sse või mis tahes kolmandasse riiki Intrastati ei esitata, ükskõik kui suur käive on.
Levinuim viga, mida ekspordiga tegelevad ettevõtted teevad, on Intrastati ja ekspordi kokku segamine – arvatakse, et suuremahuline müük väljapoole Liitu tuleb samuti Intrastatis kajastada, sest „see on ju ka väljavedu“. Tegelikult on ühendusväline eksport hoopis teine maailm: see käib tollideklaratsiooni ja KMD kaudu, mitte Statistikaameti aruande kaudu. Kaupa, mis lahkub Eestist otse kolmandasse riiki, ei panda Intrastati kirja isegi siis, kui käive ületab mitmekordselt 325 000 € piiri. Kui ettevõte müüb korraga nii ELi sisse kui väljapoole Liitu, tasub raamatupidamises kaubagrupid selgelt lahutada, et vale kanne kummalegi aruandele ei satuks.
OSS ja IOSS lühidalt
Kui müüd lisaks B2B-tehingutele ka kaupu ELi eraisikutele, kehtivad OSS- ja IOSS-skeemid, mis lihtsustavad käibemaksu deklareerimist mitmes liikmesriigis korraga. OSS puudutab ELi-sisest kaugmüüki eraisikutele üle 10 000 € suuruse aastakäibe korral kõigi liikmesriikide peale kokku, IOSS aga kolmandatest riikidest imporditud kuni 150-eurost saadetiste B2C-müüki. Kumbki skeem ei asenda käesolevas artiklis kirjeldatud B2B- ja ekspordireegleid, vaid kehtib paralleelselt nendega, kui ettevõtte müügiportfellis on ka eraisikutest kliendid. Kui e-kaubandus on suurem osa äritegevusest, tasub OSS-skeemi toimimist täpsemalt vaadata artiklist OSS-skeem e-kaubanduses: kuidas lihtsustada ELi käibemaksu ning e-poe erireeglite kohta artiklist Eli-müük e-poest: mida peab teadma käibemaksust.
Millal minna käibemaksukohustuslaseks, kui müüd välismaale
Ekspordi ja ELi-sisese B2B-müügi käive loetakse Eesti käibemaksukohustuslaseks registreerimise 40 000 € piirmäära hulka samamoodi nagu kodumaine käive, kuigi arved on 0%. See tähendab, et puhtalt ekspordile keskendunud ettevõte võib piirmäära ületada isegi siis, kui ühelgi arvel pole kunagi Eesti käibemaksu kirjas. Kui käive ületab piirmäära, tuleb avaldus esitada kolme tööpäeva jooksul, ja MTA otsustab registreerimise tavaliselt kolme kuni viie tööpäeva jooksul. Sageli on mõistlik registreeruda vabatahtlikult juba varem, sest see annab õiguse sisendkäibemaksu kohe maha arvata – näiteks impordilt tasutud käibemaksu –, selle asemel et oodata piirmäära ületamiseni. Registreerimise korra ja tähtaegade kohta täpsemalt räägib artikkel Käibemaksukohustuslane: millal registreerida.
Vabatahtliku registreerimise otsus tasub teha koos raamatupidajaga, sest sellest hetkest algavad ka regulaarsed kohustused: igakuine KMD, KMD INF-i lisad üle 1 000-eurostele arvetele ja vajadusel VD-aruanne. Ettevõttele, kes impordib sisseostetud kaupa regulaarselt või ostab teenuseid teistelt ELi ettevõtetelt, tasub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tavaliselt end kiiresti ära, sest see vähendab otseselt tegevuskulu, mis muidu jääks lihtsalt kinni.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ekspordiarvele tuleb märkida käibemaksumäär 0%?
Jah, arvel peab olema selgelt näidatud käibemaksumäär 0% koos viitega, et tegemist on ekspordiga väljapoole Euroopa Liitu. Ilma tolli ekspordideklaratsioonita, mis väljaveo hiljem kinnitab, ei ole 0% määr aga tõendatud ja MTA võib nõuda käibemaksu järelarvestust.
Mille poolest erineb pöördmaksustamine ekspordist?
Pöördmaksustamine kehtib ELi-sisesel B2B-müügil ja tähendab, et käibemaksu deklareerib ostja oma riigis. Eksport kolmandasse riiki on hoopis eraldi käibemaksuvabastus, kus käivet ei kanna keegi teine riik üle – see on lihtsalt 0% määraga müük, mida tõendab tollideklaratsioon.
Kas Intrastati tuleb esitada ka siis, kui müün ainult väljapoole Euroopa Liitu?
Ei. Intrastat kajastab ainult Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubaliikumist. Müük Ühendkuningriiki, USA-sse või mis tahes muusse kolmandasse riiki käib tollideklaratsiooni ja KMD kaudu, mitte Intrastati kaudu.
Kas EORI-numbrit on vaja ka siis, kui müün ainult teenuseid?
Üldjuhul mitte. EORI-number on seotud füüsilise kauba tollivormistusega ekspordil ja impordil. Kui müüd või ostad ainult teenuseid, ei lähe kaup läbi tolli ja EORI-numbrit ei nõuta, küll aga kehtivad teenustele omad käibemaksureeglid.
Kas ostja KMKR-numbrit peab kontrollima iga tehingu puhul eraldi?
Kontroll tasub teha vähemalt esimese tehingu puhul ja siis mõistliku aja tagant uuesti, sest numbrid võivad kehtivuse kaotada. Pikaajalise koostöö korral piisab tavaliselt kontrollist paar korda aastas, kuid alati tasub kontroll salvestada tõendina.
Mis saab, kui import tehakse tolliagendi kaudu?
Käibemaksu maksmise kohustus jääb importijale ka siis, kui tollivormistuse teeb tema nimel tolliagent või kullerfirma. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus säilib ettevõttel endal, kui tema andmed on tollideklaratsioonil importijana kirjas.
Kas ekspordi käive vabastab käibemaksukohustuslasena registreerimisest?
Ei. Ekspordi ja ELi-sisese müügi käive arvestatakse 40 000 € piirmäära sisse täpselt samamoodi nagu kodumaine käive, isegi kui kõik arved on 0%.
Kuidas tean, kas müüdav teenus järgib ostja asukoha reeglit?
Enamik B2B-teenuseid järgib ostja asukoha reeglit, aga kinnisvara-, kultuuri- ja üritusteenustel on erandid. Kahtluse korral tasub teenuse liik enne arve koostamist raamatupidajaga üle täpsustada, sest vale eeldus muudab kogu käibemaksuarvestuse valeks.
Kas VD-aruande ja KMD numbrid peavad täpselt kokku minema?
Jah, VD-aruandes kajastatud ELi-sisese müügi summad peavad vastama KMD-l deklareeritud pöördmaksustatud käibele. Lahknevus tõmbab tähelepanu, sest MTA võrdleb andmeid ka teiste liikmesriikide käibemaksusüsteemidega.
