Haigusleht ei tähenda automaatselt palgapäeva. Esimese kolme päeva eest ei maksa keegi, järgmise viie eest maksab tööandja ja alates üheksandast päevast võtab hüvitise üle Tervisekassa. Iga lõik arvutatakse erineva aluse pealt ja igal on oma määr. Vaatame läbi, kes maksab millal, kui palju ja mida tööandja peab TSD-l kirja panema.
Lühidalt
1.–3. haiguspäeva eest ei maksa haigushüvitist keegi – töötaja ise ega tööandja.
4.–8. päeva eest maksab tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest tulust.
Alates 9. päevast maksab Tervisekassa 70% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.
Tervisekassa hüvitise ülempiir on 2026. aastal 126,87 € kalendripäevas.
Tööandja makstud osalt peetakse kinni tulumaks, sotsiaalmaksu ei ole. Tervisekassa osalt peetakse kinni 22% tulumaksu.
FIE-l ja juhatuse liikme lepinguta tasul haigushüvitist ei teki – alus on ainult sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
Kuidas haigusleht päevade kaupa jaguneb
Eesti haigushüvitise süsteem on kolmeastmeline ja iga aste käitub isemoodi. Esimesed kolm kalendripäeva on omavastutuse periood, mille eest ei maksa keegi mitte midagi. Neljandast kuni kaheksanda päevani kannab kulu tööandja otse oma vahenditest. Üheksandast päevast alates võtab makse üle Tervisekassa ja maksab kuni haigusleht lõpeb või hüvitise piirmäär on täis. Kolm astet, kolm erinevat maksjat, kolm erinevat aluste arvutust – ja täpselt sellepärast tekivadki arvestuses vead.
Süsteem on üles ehitatud nii, et lühike haigusleht jääb töötaja enda kanda, keskmise pikkusega leht koormab tööandjat ja pikk haiguslehe periood läheb üle riiklikule kindlustusele. Loogika taga on soov jagada risk kolme osapoole vahel, mitte panna kogu koormat ühele. Kui töötaja palkamine on juba tehtud ja tööleping sõlmitud, kehtib see süsteem automaatselt – töötaja ega tööandja ei pea eraldi mingit kindlustust vormistama, sest haigekassa kindlustus tuleneb juba ravikindlustusest, mis kaasneb sotsiaalmaksu maksmisega. Sellest, kuidas esimese töötaja palkamine käib ja millised kohustused sellega kaasnevad, kirjutasime eraldi.
Periood | Maksja | Määr | Arvestuse alus |
|---|---|---|---|
1.–3. päev | – | 0% | hüvitist ei maksta |
4.–8. päev | tööandja | 70% | viimase 6 kuu keskmine tulu |
alates 9. päevast | Tervisekassa | 70% | eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu |
Kes maksab esimese kolme päeva eest
Esimese kolme haiguspäeva eest ei maksa hüvitist ei tööandja ega Tervisekassa. See on Eesti süsteemi omavastutuse osa ja kehtib igal haiguslehel eraldi, mitte kalendriaasta kohta kokku. Kui töötaja jääb haigeks kolmeks päevaks ja tuleb siis tööle tagasi, ei saa ta selle haigusperioodi eest üldse hüvitist. Kui haigusleht kestab kauem, hakkab arvestus tööandja poolelt alles neljandast päevast. Tööandjal ei ole kohustust ega ka võimalust omavastutuse päevi omal algatusel hüvitada – see on seaduses fikseeritud reegel, mitte tööandja otsus.
Mõned tööandjad tahavad omavastutuse perioodi omal kulul kompenseerida, näiteks lisaboonusena või motivatsioonipaketi osana. Seaduses see keelatud ei ole, aga sellist väljamakset ei saa vormistada haigushüvitisena – see on lihtsalt tavapärane, maksustatav väljamakse, millelt kehtivad tavapärase palga maksud, sealhulgas sotsiaalmaks. Praktikas tähendab see, et esimese kolme päeva „hüvitamine“ läheb tööandjale kallimaks kui 4.–8. päeva ametlik haigushüvitis, sest sinna lisandub sotsiaalmaks, mida ametliku haigushüvitise pealt ei arvestata. Enamik ettevõtteid seda teed ei vali just selle tõttu.
Tööandja kohustus: 4.–8. päev
Neljandast kuni kaheksanda haiguspäevani maksab hüvitist tööandja ise, mitte riik. Määr on 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest tulust, arvestatuna kalendripäeva kohta. See tähendab, et arvesse lähevad kõik kuus kuud enne haigestumist, mitte ainult viimane palgaleht. Kui töötaja on olnud tööl vähem kui kuus kuud, kasutatakse selle lühema perioodi tegelikku tulu. Tööandja maksab selle osa otse töötajale koos järgmise palgaga ja arvestab selle pealt kinni tulumaksu, kuid mitte sotsiaalmaksu – see erineb tavapalgast.
See viie päeva kohustus üllatab paljusid väikeettevõtjaid, kes on harjunud mõtlema, et haiguslehe eest maksab riik. Tegelikkuses on tööandja kohustus otsene ja seotud eraldi kuluna, mitte automaatselt palgafondi sees arvestatav. Kui palgaarvestus käib käsitsi, jääb see osa kergesti tähelepanuta, eriti kui haigusleht laekub tagantjärele ja tuleb juba möödunud kuu palka ümber arvutada. Palgatarkvara, mis seob TÖR-i registreeringud, tööajaarvestuse ja töövõimetuslehed omavahel, väldib selle vea suure osa juhtudest ise ära.
Tervisekassa hüvitis alates 9. päevast
Alates üheksandast haiguspäevast läheb maksekohustus üle Tervisekassale. Määr jääb samaks – 70% –, kuid aluseks võetakse hoopis teine number: eelmise kalendriaasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, jagatud kalendripäevade arvuga. Kui töötaja haigestub 2026. aasta alguses, kasutatakse aluseks 2025. aasta tulu. See tähendab, et pikema haigestumise korral võib hüvitis olla erinev sõltuvalt sellest, kas selle arvutab tööandja (viimased kuus kuud) või Tervisekassa (eelmine kalendriaasta) – kahe süsteemi vahel ei ole automaatset sujuvust, need on lihtsalt kaks eraldi arvutust.
Tervisekassa maksab hüvitise otse töötaja pangakontole, mitte tööandja kaudu, seega ei kajastu see väljamakse tööandja palgaraamatus enam samamoodi nagu esimesed viis päeva. Töötaja peab kontrollima, et tema pangakonto number on Tervisekassale teada – tavaliselt läbi haigekassa iseteeninduse või läbi tööandja edastatud andmete. Kui alguses valitud makseandmed on aegunud, viibib väljamakse, mis paljude jaoks tekitab arusaamatuse, et Tervisekassa „ei maksa“. Tegelikult on tegemist tehnilise viivitusega, mitte hüvitise kadumisega – raha jõuab kohale, kui andmed on korrektsed.
Ülempiir: 126,87 € kalendripäevas
Tervisekassa makstavale osale kehtib 2026. aastal ülempiir 126,87 € kalendripäevas. See piirmäär puudutab ainult Tervisekassa poolt makstavat osa, mitte tööandja makstavat 4.–8. päeva hüvitist, millele seadus eraldi lage ei sea – seal piirab summat lihtsalt töötaja tegelik keskmine tulu. Kõrgema palgaga töötajate puhul võib see tähendada, et pikema haiguslehe ajal jääb tegelik hüvitis alla 70% viimasest palgast, sest Tervisekassa osa lihtsalt ei tõuse üle piirmäära. Väiksema ja keskmise palga juures piirmäär praktikas mõju ei avalda.
Piirmäära mõju tunnetab kõige selgemalt kõrgema kuupalgaga juht või spetsialist, kelle 70% keskmisest tulust ületab 126,87 eurot päevas juba paarikümne tuhande euro suuruse aastatuluga. Sellisel juhul jääb Tervisekassa väljamakse fikseerituks piirmäära peale, sõltumata sellest, kui palju kõrgem oleks olnud 70%-line arvutus. See on riigi kindlustussüsteemi loomulik piir, sarnaselt paljude teiste sotsiaalkindlustuse hüvitistega, ja seda ei saa täiendava kindlustuse ega vabatahtliku makse abil ise tõsta – ainus viis on erakindlustus, mille tööandja võib pakkuda lisahüvena, aga see käib juba väljaspool riiklikku haigushüvitise süsteemi.
Haigusleht ei ole üks number – see on kolm eraldi arvutust, mis järgnevad üksteisele erinevate reeglite järgi.
Maksustamine: tulumaks ja sotsiaalmaks
Tööandja makstud 4.–8. päeva hüvitiselt peetakse kinni tulumaks, aga sotsiaalmaksu sellelt ei arvestata – see on üks põhjus, miks haigusraha ei kajastu töötaja pensionikindlustuse arvestuses samamoodi kui palk. Tervisekassa makstud osalt peetakse samuti kinni tulumaks, määraga 22%. Kumbki osa ei ole töötuskindlustusmaksega maksustatud. Töötaja jaoks tähendab see, et haiguslehe netosumma on alati väiksem kui sama brutosumma tavapalgana – erinevate maksude koosseisu tõttu, mitte sellepärast, et arvestus oleks vale.
See erinevus maksustamises on ka põhjus, miks haigusleht ja palk ei tohi TSD-l kunagi ühele reale sattuda – süsteem eeldab, et sotsiaalmaksuga maksustatud ja mittemaksustatud väljamaksed on selgelt lahutatud. Kui raamatupidamine eksib siin, näeb maksuamet seda automaatselt, sest sotsiaalmaksu ja tulumaksu suhe deklaratsioonis lihtsalt ei klapi. Sarnane loogika kehtib ka palga ja dividendide maksustamise juures – erinevad tululiigid kannavad erinevat maksukoormust ja neid ei tohi omavahel segi ajada.
Näidisarvutus: brutopalk 1 500 € kuus
Vaatame läbi 12-päevase haigusleht konkreetse näite peal. Töötaja brutopalk on püsinud 1 500 € kuus juba üle kuue kuu, seega on keskmine kuutulu ja eelmise aasta tulu ühesugused – see lihtsustab arvutust, kuigi reaalses elus need tavaliselt erinevad. Kuue kuu tulu kokku on 9 000 €, mis jagatuna umbes 182 kalendripäevaga annab ligikaudu 49,45 € päevas. Sellest 70% on ligikaudu 34,60 € – see on tööandja päevamäär 4.–8. haiguspäeva eest. Tervisekassa poole peal on aastane tulu 18 000 €, jagatuna 365 päevaga annab ligikaudu 49,32 € päevas, millest 70% on samuti ligikaudu 34,50 € päevas – see number jääb kaugele alla 126,87 € piirmäära, seega ülempiir siin ei rakendu.
Päevad | Maksja | Päevamäär (ligikaudu) | Kokku |
|---|---|---|---|
1.–3. päev (3 päeva) | – | 0 € | 0 € |
4.–8. päev (5 päeva) | tööandja | 34,60 € | 173 € |
9.–12. päev (4 päeva) | Tervisekassa | 34,50 € | 138 € |
Kokku (12 päeva) | – | – | 311 € |
Need on ligikaudsed brutosummad – täpne arvestus sõltub kalendripäevade arvust vaadeldavas kuues kuus ja tegelikust palgamuutusest selle perioodi jooksul. Igal juhul peetakse mõlemalt osalt kinni tulumaks enne väljamaksmist, seega töötaja kätte jääv summa on eelnevast väiksem. Näidisarvutus näitab hästi, kui palju pikem haigusleht tegelikult netopalgast kaotab – kaks kuud järjest haige olles jääb sissetulek kaugele alla tavapärase palga, ja see on üks põhjus, miks paljud ettevõtted lisavad vabatahtliku tervisekindlustuse osana motivatsioonipaketist.
Mida tööandja peab TSD-l deklareerima
Tööandja poolt makstud haigushüvitis (4.–8. päev) kuulub deklareerimisele TSD lisas 1 koos väljamakstud summa ja sellelt kinnipeetud tulumaksuga, samamoodi nagu muud tulumaksuga, aga mitte sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed. Tervisekassa poolt makstavat osa tööandja ise ei deklareeri – selle maksab ja deklareerib Tervisekassa otse, tööandja roll piirdub haiguslehe kinnitamisega e-tervise süsteemis ja töötajale vajaliku info edastamisega. Kui deklaratsioonis segunevad tavapalk ja haigushüvitis samale reale, tekib kontrolli käigus lahknevus sotsiaalmaksu arvestuses – hoia need read eraldi.
Praktikas tasub deklareerimisel jälgida kolme asja: kas summa on õigel real, kas kinnipeetud tulumaks vastab tegelikult väljamakstud summale ja kas periood, mille eest hüvitist deklareeritakse, ühtib haiguslehe kuupäevadega, mitte palgapäevaga. Kui haigusleht algas ühel kuul ja lõppes järgmisel, jaguneb hüvitis tavaliselt kahe deklaratsiooniperioodi vahel vastavalt sellele, millise kuu eest hüvitis tegelikult arvestati. See on üks kohtadest, kus käsitsi arvestus kõige kergemini vea sisse laseb.
Hooldusleht: kui haigeks jääb laps
Hooldusleht väljastatakse, kui vanem peab jääma koju haige lapse või pereliikme hooldamiseks, ning selle maksmise loogika erineb tavapärasest haiguslehest. Hoolduslehe eest ei maksa tööandja üldse midagi – kogu hüvitis tuleb Tervisekassalt ja seda makstakse alates esimesest päevast, ilma omavastutuse perioodita. Määr on samuti 70% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Alla 12-aastase lapse hoolduslehte võib väljastada kuni 14 kalendripäevaks korraga, ja seda saab kasutada kumbki vanem, aga mitte samal ajal.
Tööandja jaoks on hoolduslehe peamine erinevus see, et ta ei kanna sellega üldse otsest rahalist kohustust, ainult ajalise – töötaja on eemal ja seda tuleb korraldada, näiteks tööülesannete ümberjagamisega. Kinnitamise kohustus e-tervise süsteemis kehtib hoolduslehele täpselt samamoodi nagu tavalisele haiguslehele, ja seni kuni tööandja ei ole seda kinnitanud, hüvitise arvestus ei alga. Kui vanem vajab hooldusega seotud katkematut äraolekut pikemaks perioodiks, väljastab arst uue hoolduslehe iga järgneva perioodi kohta eraldi, mitte ühe pikendatud dokumendina.
Töövõimetusleht vs haigusleht: erinevus
Töövõimetusleht on katustermin, mille alla kuuluvad nii haigusleht kui hooldusleht kui sünnitusleht – see on e-tervise süsteemi ametlik nimetus dokumendile, mille arst väljastab. Igapäevases kõnepruugis kasutatakse „haigusleht“ enamasti töötaja enda haiguse puhul, aga formaalselt on tegu sama dokumendiliigi ühe alaliigiga. Arst avab töövõimetuslehe elektrooniliselt, tööandja kinnitab selle e-tervise portaalis ja alles pärast kinnitamist saab hüvitise arvestus üldse alata. Kinnitamata leht tähendab hüvitise maksmise viibimist, seega tasub see teha kohe, kui teade laekub.
Kinnitamise juures tasub jälgida ka seda, et süsteem näitab tööandjale automaatselt ainult teate uue töövõimetuslehe kohta, mitte selle sisu või diagnoosi – see info jääb tervishoiuteenuse osutaja ja töötaja vahele. Tööandja ülesanne on kinnitada tööl viibimata jäänud perioodi ja vajadusel märkida ära osalise koormusega naasmise kuupäev, kui arst on selle ette näinud. Suurem osa segadusest tekib just sellest, et kinnitamine jääb tegemata, mitte sellest, et arvestuse valem oleks keeruline.
FIE ja haigushüvitis
FIE saab haigushüvitist samadel alustel kui palgatöötaja, kuid arvestuse alus on erinev – see põhineb FIE enda deklareeritud ja sotsiaalmaksuga maksustatud ettevõtlustulul, mitte palgal. Kui FIE ei ole sotsiaalmaksu maksnud või on maksnud ainult miinimumi ulatuses, on ka hüvitis vastavalt väike või olematu. Esimese kolme päeva reegel kehtib FIE-le samamoodi. Kuna FIE-l puudub tööandja, läheb kogu hüvitis alates neljandast päevast otse Tervisekassa vastutusalasse – vahepealset tööandja etappi lihtsalt ei ole, sest FIE ise on nii tööandja kui töötaja rollis.
See on üks konkreetne koht, kus ettevõtlusvorm mõjutab kindlustuskaitset otseselt, mitte ainult maksukoormust. Kui kaalud FIE ja OÜ vahel just haigushüvitise ja teiste sotsiaalgarantiide pärast, tasub arvestada, et OÜ juhatuse liikme puhul on tulemus omakorda oma nüanssidega, vaata järgmist lõiku. Laiema pildi maksukoormuse erinevustest palga, dividendide ja FIE ettevõtlustulu vahel oleme kokku pannud eraldi artiklis palk, dividendid või FIE ettevõtlustulu.
Juhatuse liikme olukord
Juhatuse liige, kes saab tasu ainult juhatuse liikme lepingu alusel ilma töölepinguta, ei kuulu üldjuhul haigushüvitise süsteemi samadel alustel kui töötaja, sest juhatuse liikme tasu maksustamine ei loo automaatselt sama tüüpi kindlustuskaitset. Kui juhatuse liikmel on lisaks ka tööleping – näiteks juhataja, kes on samas ka palgatud töötaja – kehtib talle töölepingu alusel makstud tulu osas tavapärane haigushüvitise kord. Segased olukorrad, kus juhatuse liige saab tasu erinevatel alustel, tasub enne haiguslehele jäämist raamatupidajaga läbi rääkida, sest kindlustuskaitse võib olenevalt lepingu vormist märkimisväärselt erineda.
Paljud väikeettevõtjad, kes on ise juhatuse liikmed ja saavad tasu ebaregulaarselt, avastavad kindlustuskaitse puudumise alles siis, kui haigusleht juba käes ja hüvitist ei tulegi. Ravikindlustus ise on tavaliselt olemas seni, kuni sotsiaalmaksu on regulaarselt makstud, aga see ei ole sama, mis õigus haigushüvitisele – ravikindlustus katab arstiabi, haigushüvitis kompenseerib kaotatud sissetulekut. See vahe on täpselt see koht, kus juhatuse liikme enda tasustamisviisi tasub teadlikult üle vaadata, mitte lasta sel kujuneda juhuslikult.
Millal tasub raamatupidajaga rääkida
Haiguslehe arvestus tundub lihtne, kuni tegelikkuses tuleb sisse mõni erand: osaajaga töö, vahetunud palk viimase kuue kuu jooksul, mitu töökohta korraga või haigusleht, mis ületab ülempiiri. Kõigil neil juhtudel tasub arvestus üle kontrollida, mitte eeldada, et automaatne palgaprogramm sai selle õigesti. Kui raamatupidamine käib jooksvalt läbi süsteemi, kus TSD deklaratsioonid ja palgaarvestus on omavahel seotud, jääb selliste erandite tuvastamine tõenäolisemalt enne esitamist märgatuks, mitte pärast maksuameti järelepärimist. Just siin on inimese ja tarkvara koostöö kasulikum kui kumbki eraldi.
Kui ettevõttes on juba mitu töötajat ja palgaarvestus algab tunduma keerulisemast kui algselt arvasid, tasub üle vaadata, millal peab palkama raamatupidaja – haigusleht on tavaliselt esimene koht, kus käsitsi arvestus hakkab vigu tootma, sest see nõuab kahe erineva perioodi ja kahe erineva maksja jälgimist korraga. Kord toimiv süsteem tähendab, et seda erandit ei pea iga kord uuesti läbi mõtlema.
Korduma kippuvad küsimused
Kas 1.–3. haiguspäeva eest saab üldse mingit hüvitist?
Ei. Esimese kolme kalendripäeva eest ei maksa hüvitist ei tööandja ega Tervisekassa. See kehtib iga haiguslehe kohta eraldi.
Kes maksab haiguslehe eest tähtajatu töölepinguga töötajale?
4.–8. päeva eest maksab tööandja, alates 9. päevast Tervisekassa. Mõlemad maksavad 70% määraga, aga erineva aluse pealt.
Kas haigusleht on osaajaga töötajal väiksem?
Jah, sest arvestuse aluseks on tegelik teenitud tulu. Väiksem palk annab väiksema keskmise päevatulu ja seega väiksema hüvitise.
Mida teha, kui haigusleht ületab 2026. aasta ülempiiri?
Tervisekassa osa piirdub 126,87 euroga kalendripäevas, ülempiiri ületav summa lihtsalt ei laeku. Tööandja osale eraldi lage ei ole.
Kas hooldusleht maksab sama palju kui haigusleht?
Määr on sama, 70%, aga hoolduslehte maksab algusest peale ainult Tervisekassa, ilma omavastutuse kolme päevata.
Kas FIE saab haigushüvitist?
Jah, aga ainult sotsiaalmaksuga maksustatud ettevõtlustulu ulatuses. Kui sotsiaalmaksu ei ole makstud, jääb hüvitis olematuks.
Kas haigushüvitiselt peetakse tulumaksu kinni?
Jah, mõlemalt osalt. Tervisekassa osalt konkreetselt 22% määraga, tööandja osalt samuti tulumaks, aga mitte sotsiaalmaks.
Kuidas tööandja haigushüvitist TSD-l deklareerib?
Väljamakstud summa ja sellelt kinnipeetud tulumaks kantakse TSD lisasse 1, eraldi realt tavapalgast.
Kas juhatuse liige saab haiguslehe eest hüvitist?
Ainult siis, kui tasu makstakse töölepingu alusel. Puhtalt juhatuse liikme lepingu tasu ei anna sama kindlustuskaitset.
