Esimene töötaja muudab ettevõtte teistsuguseks kohustuseks. Enne palgapäeva peavad paigas olema õige leping, TÖR-i kanne, maksuvaba tulu avaldus ja korrektne palgaarvestus. Miinimumpalk on 2026. aastal kaheastmeline – 886 € jaanuarist märtsini ja 946 € alates 1. aprillist. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus kehtib ka osalise koormusega töötajale, sõltumata sellest, mitu tundi nädalas ta tegelikult töötab. Enamik esimesest töötajast tekkivaid probleeme ei tule valest palganumbrist, vaid valest järjekorrast – leping sõlmitakse enne TÖR-i kannet, või avaldus küsitakse alles esimesel palgapäeval. Vaatame läbi kogu protsessi sammhaaval, alates lepingu valikust kuni esimese palgapäeva ja lepingu lõppemiseni.
Lühidalt
Tööleping sobib püsivaks tööks; käsundus- või töövõtuleping ainult siis, kui tegemist pole päris töösuhtega.
TÖR-i kanne tuleb teha enne töötaja esimest tööpäeva, mitte pärast.
Miinimumpalk 2026: 886 €/kuus jaanuar–märts, 946 €/kuus alates 1. aprillist (5,67 €/tund).
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus on 292,38 €/kuus iga töötaja kohta, ka väiksema koormuse puhul.
TSD tuleb esitada iga kuu 10. kuupäevaks, koos brutopalga ja kõigi kinnipeetud maksudega.
Põhipuhkus on 28 kalendripäeva aastas, ka osalise tööajaga töötajal.
Töötaja tegelik hind ei ole number lepingul. Bruto palgale lisandub veel ligi kolmandik tööandja makse – ja see osa ei sõltu sellest, kui hõivatud töötaja tegelikult on.
Milline leping sobib: tööleping, käsundus- või töövõtuleping?
Kui otsid inimest, kes teeb kindlat tööd sinu juhtimise all ja kindla graafiku alusel, sõlmi tööleping. Käsundus- või töövõtuleping sobib ainult siis, kui suhe pole tegelikult töösuhe – töövõtja otsustab ise, kuidas ja millal töö tehakse, ja tulemus, mitte protsess, on lepingu ese. MTA ja Tööinspektsioon vaatavad lepingu sisu, mitte pealkirja: kui inimene käib igapäevaselt kontoris, kasutab sinu töövahendeid ja allub juhtimisele, loetakse suhe töösuhteks ka siis, kui paberil seisab käsundusleping. Vale lepinguliik toob kaasa tagantjärele maksunõude ja võimaliku sunniraha, kui MTA suhte ümber kvalifitseerib. Kaalu ka koormust: kui vajad inimest osaajaga, kindla projekti jaoks või ilma püsiva graafikuta, sobib töövõtuleping tähtajatust töölepingust tihti paremini. Kirjuta lepingusse alati konkreetne tööülesanne, tasu suurus ja maksmise kord, olenemata lepinguliigist – ähmane sõnastus tekitab vaidlusi hiljem.
TÖR-i kanne enne esimest tööpäeva
Töötaja tuleb kanda töötamise registrisse (TÖR) enne tema esimest tööpäeva, mitte samal õhtul ega järgmisel hommikul. Kande teed e-MTA kaudu paari minutiga, sisestades isikukoodi, lepingu liigi ja alguskuupäeva. Kui kontroll leiab registreerimata töötaja, vastutab tööandja, sõltumata sellest, kui lühike tööpäev oli või kas tegemist oli katsepäevaga. TÖR-i kanne on ka aluseks ravikindlustuse tekkimisele ja sotsiaalmaksu arvestusele, seega hilinemine katkestab töötaja kindlustuskaitse esimestest päevadest peale. Sama registri kaudu lõpetad lepingu ka töösuhte lõppedes – lõpetamise kanne tuleb teha samuti õigel ajal, muidu jääb töötaja registris ekslikult tööl olevana kirja.
Kui suur on miinimumpalk 2026?
Miinimumpalk on 2026. aastal kaheastmeline. Jaanuarist märtsini kehtib 886 € kuus, alates 1. aprillist tõuseb see 946 €-le kuus, tunnitasuna 5,67 €. Kui sõlmid lepingu enne tõusu, pea meeles, et palk tuleb aprillist automaatselt üle vaadata – vana määr ei kehti enam, ka siis, kui lepingus seisab konkreetne summa. Osalise koormusega töötaja miinimumpalk arvestatakse proportsionaalselt tunnitasu alusel, mitte täiskoormuse kuusummast otse: näiteks poole koormusega töötajale ei tohi maksta vähem kui pool kehtivast miinimumist. Miinimumpalgast madalam kokkulepe on tühine sõltumata sellest, kas töötaja ise sellega nõustus, ja jätab tööandjale tagasiulatuva maksekohustuse.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus – mida see tähendab?
Tööandja maksab sotsiaalmaksu 33% brutopalgalt, kuid mitte vähem kui kuumäära 886 € pealt arvestatuna – see teeb miinimumkohustuseks 292,38 € kuus iga töötaja kohta, sõltumata sellest, kui väike on tegelik palk või koormus. See kehtib ka osalise tööajaga ja väikese koormusega töötajatele: kui bruto jääb alla 886 €, maksad sotsiaalmaksu ikkagi selle piirmäära pealt, mitte tegeliku väiksema summa pealt. Miinimumkohustusest on erandeid – näiteks mitmel töökohal korraga töötavad inimesed, teatud toetusi saavad isikud või alaealised –, aga tavalise esimese töötaja puhul arvesta selle summaga eelarves algusest peale. Just see miinimumkohustus on põhjus, miks väga väikese koormusega töökoht võib tööandjale osutuda kallimaks, kui palganumber esmapilgul näitab.
Maksuvaba tulu avaldus – kuidas ja millal
Maksuvaba tulu (700 € kuus ehk 8 400 € aastas) rakendub palgaarvestuses ainult siis, kui töötaja on esitanud avalduse just sinu ettevõttele kui tulumaksu kinnipidajale. Avalduse saab esitada e-MTA kaudu või otse tööandjale kirjalikult, ja seda saab rakendada ainult ühel tööandjal korraga. Kui töötajal on mitu tööandjat, peab ta ise valima, kus maksuvaba tulu arvesse võetakse – vale valik toob aasta lõpus juurdemaksmise tuludeklaratsiooni esitamisel. Ilma avalduseta peetakse tulumaks kinni kogu brutopalgalt, mis vähendab töötaja netopalka tunduvalt esimesest kuust alates. Küsi avaldus enne esimest palgaarvestust, mitte pärast – tagantjärele korrigeerimine läbi mitme kuu on tülikam kui õige avaldus algusest peale.
Kui palju töötaja tegelikult tööandjale maksab?
Vaatame 1 500 € brutopalga näitel, kui palju tööandja lõpuks maksab ja kui palju töötaja kätte saab. Brutopalgale lisanduvad tööandja sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, töötaja palgast peetakse omakorda kinni tema enda töötuskindlustusmakse, kogumispension ja tulumaks. Näide eeldab, et töötaja on esitanud maksuvaba tulu avalduse ja on liitunud kogumispensioni II sambaga 2% määraga.
Kirje | Summa |
|---|---|
Brutopalk | 1 500 € |
Tööandja sotsiaalmaks (33%) | 495 € |
Tööandja töötuskindlustusmakse (0,8%) | 12 € |
Tööandja kogukulu | 2 007 € |
Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) | 24 € |
Kogumispension, II sammas (2%) | 30 € |
Maksuvaba tulu | 700 € |
Tulumaks (22%) | 164,12 € |
Netopalk töötajale | 1 281,88 € |
Tööandja kogukulu on selles näites 2 007 €, kuigi lepingus seisab 1 500 €. Vahe – ligi 34% – on see, mida tuleb eelarvestamisel alati bruto numbrile juurde arvestada, mitte unustada kuni esimese palgapäevani. Kui töötaja pole maksuvaba tulu avaldust esitanud, on netopalk väiksem – umbes 1 117 € –, sest tulumaks arvestatakse siis kogu brutopalgalt, mitte ainult maksuvaba tulu ületavalt osalt. Sama loogika kehtib iga uue palganumbri puhul: enne pakkumise tegemist arvuta kokku kogukulu, mitte ainult kandidaadile lubatud brutosumma.
TSD: mida ja millal esitab tööandja
TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon) tuleb esitada e-MTA kaudu iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu palkade kohta. Deklaratsioonil kajastad brutopalga, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksed ja kogumispensioni. Sama tähtajaga tuleb maksud ka üle kanda – hilinemine toob viivise 0,06% päevas ja MTA tähelepanu juba järgmisel kuul. Kui tegemist on esimese töötajaga, tasub TSD esimest korda koos raamatupidajaga läbi käia, sest vigade parandamine tagantjärele on tülikam kui õige esitamine kohe. TSD-l deklareerid ka juhatuse liikme tasu ja teised väljamaksed füüsilistele isikutele, seega deklaratsioon ei piirdu ainult palgatöötajatega, kui ettevõttel on lisaks ka teisi väljamakseid. Pane tähtaeg endale kalendrisse korduva meeldetuletusena juba enne esimest palgapäeva, mitte alles siis, kui esimene kuu on juba lõppenud.
Katseaeg – kui pikk ja mis juhtub, kui ei sobi
Katseaega saab kokku leppida kuni 4 kuuks, lühemas ajas kokku leppimine on samuti lubatud. Katseajal saab töölepingu üles öelda 15-kalendripäevase etteteatamisega, ilma koondamishüvitiseta ja lihtsama põhjendusega kui tavapärasel juhul. Katseaeg ei ole automaatne – see peab lepingus otseselt kirjas olema, muidu loetakse tööleping sõlmituks ilma katseajata, isegi kui pooled sellest suuliselt rääkisid. Kasuta seda aega päriselt: lepi töötajaga kokku vahekontrollid, mitte ainult formaalne kuupäev lepingus, ja kirjuta üles, mida esimese kolme kuu jooksul hindad. Kui otsustad katseaja jooksul lepingu lõpetada, tee seda kirjalikult ja põhjendusega – suuline teade ei ole piisav tõend hilisema vaidluse korral.
Millised dokumendid ja tingimused peavad olema kirjas enne tööle asumist
Kirjalik tööleping peab sisaldama ametinimetust, tööülesannete kirjeldust, tööaega, töö tegemise kohta, palga suurust ja maksmise korda ning katseaja pikkust, kui see on kokku lepitud. Palgatingimused – sh võimalikud lisatasud, preemiad ja nende maksmise alused – tasub kirja panna juba lepingus, mitte jätta suulisele kokkuleppele, sest hilisem vaidlus käib alati kirjaliku dokumendi, mitte mälestuse põhjal. Töötajale tuleb tutvustada ka ettevõtte sisekorda ja tööohutusjuhiseid, isegi kui tegemist on tavalise kontoritööga – see kohustus ei kao ära ainult sellepärast, et ettevõttes on üks töötaja. Hoia kõik allkirjastatud dokumendid ühes kohas koos TÖR-i kande kinnitusega, nii on need kontrolli või vaidluse korral kiiresti leitavad.
Puhkusearvestuse põhitõed
Põhipuhkus on 28 kalendripäeva aastas, sõltumata sellest, kas töötaja töötab täis- või osakoormusega. Uus töötaja saab puhkust nõuda pärast 6 kuu töötamist samas ettevõttes, kuigi pooled võivad kokku leppida ka varasemas kasutamises. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui pooled pole kokku leppinud maksmist tavapärasel palgapäeval. Pea puhkusearvestust jooksvalt algusest peale – kogunenud, kuid kasutamata päevad kuhjuvad kiiresti ja mõjutavad ka lõpparve suurust lepingu lõppedes. Puhkusegraafik tuleb koostada iga aasta alguses ja töötajale teatavaks teha, isegi kui ettevõttes on ainult üks töötaja – see aitab vältida hilisemat vaidlust selle üle, millal puhkus tegelikult kokku lepiti.
Töötervishoid ja esimesed kohustused
Enne esimest tööpäeva pead korraldama töötajale tervisekontrolli, kui töö laad seda nõuab – näiteks kuvariga töö puhul kehtib see enamikule kontoritöötajatest. Töökoht peab vastama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele juba esimesest tööpäevast, mitte alles pärast esimest kontrolli. Riskianalüüs ja sisekord⚠EE? on kohustuslikud ka ühe töötaja korral – väikeettevõtjale kehtivad samad põhinõuded, lihtsalt väiksemas mahus ja lihtsama vormistusega. Haigusleht ja haigushüvitis toimivad juba esimesest töösuhte päevast, detailsemalt on need lahti kirjutatud siin. Tööõnnetuse või kutsehaiguse korral on tööandjal juurdlus- ja teavitamiskohustus, mida ei tasu esimese töötaja eufoorias unustada – korrasta see osa juba enne, kui inimene tööle asub.
Kuidas leping lõppeb – ülesütlemine ja etteteatamine
Töölepingu tavapärane ülesütlemine nõuab etteteatamistähtaega, mis kasvab koos tööstaažiga – lühem alguses, pikem pika koostöö korral. Töötaja enda algatusel piisab üldjuhul lühemast etteteatamisest kui tööandja algatatud koondamisel. Koondamise korral lisandub hüvitis, mille suurus sõltub staažist⚠EE? ja mida osaliselt katab Töötukassa. Lõpparve, sh kasutamata puhkusepäevade kompensatsioon, tuleb maksta välja lepingu lõppemise päeval, mitte järgmisel palgapäeval. Enne lõpetamise teate saatmist kontrolli üle ka TÖR-i kande õigsus ja lõpparve arvestuse alus, sest vale kanne või hilinenud väljamakse toob endaga kaasa täiendava vaidluse just siis, kui koostöö juba niigi lõpeb.
Levinumad vead esimese töötaja palkamisel
TÖR-i kanne tehakse alles pärast tööpäeva algust, mitte enne.
Käsundusleping sõlmitakse tavalise kontoritöö jaoks, kuigi tegemist on päris töösuhtega.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustust ei arvestata osalise koormusega töötaja puhul.
Maksuvaba tulu avaldus jääb küsimata või kahele tööandjale korraga aktiivseks.
Katseaeg jäetakse lepingusse kirja panemata, kuigi see oli suuliselt kokku lepitud.
Palgaeelarve tehakse bruto numbri, mitte tööandja kogukulu põhjal.
Kas teha ise või kaasata raamatupidaja?
Esimese töötaja palkamine on hetk, mil paljud ettevõtjad mõtlevad raamatupidaja kaasamise ümber – varem piisas iseseisvast arvete koostamisest, nüüd lisandub igakuine palgaarvestus, TSD ja sotsiaalmaksu jälgimine. Vea hind pole ainult sunniraha, vaid ka töötaja usaldus – vale netopalk esimesel kuul jätab halva mulje ja tekitab küsimusi, millele on parem vastata enne, kui need üldse tekivad. Kaalu, kas jätkad ise tabelites arvestamist või tood palgaarvestuse ühte kohta koos ülejäänud raamatupidamisega, nii et brutopalk, maksud ja tähtajad on jälgitavad samast kohast. Kui palgast makstavad valikud – palk versus dividend või FIE ettevõtlustulu – on samuti veel lahtised, vaata võrdlust siit. Kellel on juba mitu töötajat ja kord kuus KMD kõrval korduv palgaarvestus, tasub kaaluda pigem püsivat teenust kui ühekordset abi ainult kriisikuudel.
Korduma kippuvad küsimused
Kas alla 4-kuulise katseajaga töölepingut saab hiljem pikendada?
Ei, katseaega ei saa hiljem pikendada ega uuesti kokku leppida sama töötajaga samal ametikohal. Kui neli kuud pole piisanud, tuleb otsus – jätkata või lõpetada – langetada katseaja lõpuks. Uus katseaeg on lubatud ainult siis, kui töötaja asub täiesti teistsugusele ametikohale, näiteks liigub müügirollist juhtimise poole.
Kas osalise koormusega töötajale kehtib sama miinimumpalk?
Miinimumpalka arvestatakse osalise koormuse puhul proportsionaalselt tunnitasu 5,67 € alusel, mitte täiskoormuse kuusummast otse. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus (292,38 €) kehtib aga tavaliselt sõltumata koormusest, kui erandit ei kohaldu, mistõttu väikese koormusega töökoht on tööandjale sageli proportsionaalselt kallim kui täiskoormus. Sellepärast tasub väikese koormuse puhul eelnevalt läbi arvutada, kas tegelik tööjõukulu õigustab valitud tunnimahtu.
Kas käsunduslepingu alusel töötavat inimest peab kandma TÖR-i?
Jah, TÖR-i kanne on kohustuslik kõigi lepinguliikide puhul, sh käsundus- ja töövõtulepingul, mitte ainult tavapärase töölepingu korral. Erinevus on lepingu sisus ja maksukohustuses, mitte registreerimiskohustuses – kanne tuleb teha alati enne töö tegemise algust, sõltumata sellest, kas tasu makstakse ühekordselt või igakuiselt.
Millal tuleb esimest korda TSD esitada?
Esitad TSD esimest korda selle kuu 10. kuupäevaks, mis järgneb kuule, mil maksid esimest palka või tasu. Kui töötaja alustas keset kuud, deklareerid ainult tegelikult makstud summa, mitte terve kuu eeldatavat palka – deklaratsioon peab kajastama tegelikke väljamakseid, mitte lepingus kokku lepitud summat. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui esimene palk makstakse alles järgmisel kuul – deklareerid selle kuu järgi, millal raha tegelikult liikus.
Kas maksuvaba tulu avaldust saab hiljem muuta?
Jah, töötaja saab avaldust igal ajal muuta või tühistada e-MTA kaudu, muudatus rakendub üldjuhul järgmisest palgaperioodist. Tööandja ise avaldust muuta ei saa – see on alati töötaja enda otsus ja tema vastutus, kus maksuvaba tulu arvesse võetakse. Kui töötaja unustab avalduse tühistada uue töökoha vahetuse korral, tuleb tal see korrigeerida ise, mitte oodata, et endine tööandja sellest teada annab.
Kes maksab töötajale esimese haiguspäeva eest?
Esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ei maksta, kui tööandja pole vabatahtlikult teisiti kokku leppinud. Neljandast kaheksanda päevani maksab tööandja 70% keskmisest palgast, alates üheksandast päevast maksab Tervisekassa, täpsem jaotus on lahti kirjutatud siin. Haiguslehe avab arst digitaalselt ja tööandja näeb seda oma e-teenuses, eraldi paberit vaja pole.
Kas juhatuse liikmele kehtivad samad reeglid mis töötajale?
Ei, juhatuse liikme tasult makstakse sotsiaalmaksu ja tulumaksu, kuid mitte töötuskindlustusmakset kummaltki poolelt, ning tasu ei anna töötuskindlustuse kaitset. Kui juhatuse liige teeb ettevõttes ka tavalist töötaja tööd, tasub see selgelt eraldi lepinguga fikseerida, et vastutus ja maksukohustus oleksid ühemõtteliselt paigas. Kahe erineva lepingu olemasolu lihtsustab hiljem ka raamatupidamist, sest juhatuse tasu ja palk kajastuvad TSD-l eri ridadel.
Kas väike ettevõte võib maksta palka sularahas?
Seadus ei keela sularahas maksmist, kuid palgamaksed peavad olema jälgitavad ja dokumenteeritud samamoodi nagu pangaülekanne. Praktikas valib enamik tööandjaid pangaülekande, sest see lihtsustab raamatupidamist, jätab selge maksekäigu ja välistab hilisemad vaidlused selle üle, kas ja millal palk tegelikult tasuti. Sularahamakse korral pead ise koostama ja säilitama väljamakse kviitungi, mis vastab samadele nõuetele kui muu algdokument.
