Osaniku lisamine või vahetamine osaühingus käib kahte teed pidi: kas olemasolev osa vahetab omanikku, või osakapitali suurendatakse ja uuele osanikule luuakse uus osa. Enamikul juhtudel nõuab tehing notari kinnitust – notarita pääseb vaid kitsa erandi korral, mida suurem osa väikese osakapitaliga osaühinguid kasutada ei saa. Lisaks kehtib teistel osanikel sageli ostueesõigus, mida tuleb enne tehingut arvestada. Vaatame protsessi läbi algusest lõpuni: kumb tee sobib, mida notar kontrollib, kuidas kanne registrisse jõuab ja mida maksuküljest teada tuleb.
Lühidalt
Osa võõrandamine on vaikimisi notariaalne tehing – nii müügi kui kinke puhul.
Notarita vormi saab kasutada vaid siis, kui osakapital on vähemalt 10 000 € ja täielikult sisse makstud ning põhikiri seda lubab.
Enamikul osaühingutel, kelle osakapital on sellest tuhandeid eurosid väiksem, erandit kasutada ei saa.
Notaritasu sõltub tehingu väärtusest ja kahepoolse lepingu puhul kahekordistub, millele lisandub käibemaks 24%.
Teistel osanikel on tavaliselt ostueesõigus, kui põhikiri seda ei välista.
Osanik vahetub õiguslikult alles siis, kui äriregister on teinud kande – mitte lepingu allkirjastamise hetkel.
Millal on osaniku lisamist või vahetamist vaja?
Kõige levinum põhjus on kaasasutaja lahkumine ettevõttest – osa müüakse tagasi teistele osanikele või täiesti uuele inimesele. Sama sagedane on uue investori kaasamine, kui ettevõte vajab kasvuks kapitali ja pakub selle eest osalust. Osanik võib vahetuda ka pärimise, lahutuse või osa kinkimise kaudu perekonnaliikmele – need juhtumid tulevad tihti ootamatult ja nõuavad kiiret selgust protsessi kohta. Mõnikord soovib üksik asutaja lihtsalt kaasata äripartneri, kellega äri edasi viia, ja siis on küsimus pigem uue osa loomises kui olemasoleva müügis.
Vahel on osaniku vahetus osa suuremast tehingust – kogu ettevõte läheb uuele omanikule ja vana osanik lahkub täielikult. Sellisel juhul ei piisa ainult osa võõrandamisest, vaja on mõelda ka üleandmisele, lepingutele ja juhatuse liikme vahetusele. Kui see on täpselt sinu olukord, tasub lugeda eraldi, mida ettevõtte müük endaga kaasa toob, sest seal on lisaks osaniku kandele veel mitu sammu, mida lihtsa osaniku vahetuse puhul ei ole. Kõigil neil juhtudel on tehingu vorm ja registrisse jõudmine sisuliselt sama küsimus: kas osa vahetab omanikku, või tekib juurde uus osa.
Kaks teed osaniku muutmiseks
Osa võõrandamine tähendab, et olemasolev osa läheb ühelt omanikult teisele – müügi, kinke või vahetuse teel. Osakapital ise ei muutu, muutub ainult see, kellele osa kuulub. Osakapitali suurendamine tähendab, et ettevõte loob juurde uue osa ja annab selle uuele osanikule, tavaliselt sissemakse eest. Esimest teed kasutatakse siis, kui olemasolev osanik lahkub ja tema koht tuleb kellelegi teisele üle anda. Teist teed kasutatakse, kui soovitakse investorit juurde kaasata ilma, et keegi olemasolevatest osanikest oma osast loobuks.
Valik mõjutab nii dokumente kui ka seda, kui palju raha ettevõttesse tegelikult jõuab. Osa võõrandamisel liigub raha müüjale, mitte ettevõttele – ettevõtte enda kontole ei laeku sellest sentigi. Osakapitali suurendamisel liigub uue osaniku sissemakse otse ettevõttesse ja kasvatab selle omakapitali. Kui eesmärk on kaasata kapitali ettevõtte enda arenguks, on suurendamine loogilisem valik; kui eesmärk on lihtsalt omaniku vahetus, on võõrandamine kiirem ja odavam tee.
Osa võõrandamine notari juures – vaikimisi nõue
Seaduse vaikimisi reegel on lihtne: osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. See kehtib nii müügi- kui kinkelepingu puhul, olenemata tehingu suurusest või sellest, kas pooled on omavahel tuttavad. Notar kontrollib osapoolte isikusamasust ja tehinguvõimet, selgitab lepingu sisu ja tagajärgi ning veendub, et müüjal on osa üldse õigus võõrandada – näiteks kas osa on pandiga koormatud või kas abikaasa nõusolek on vajalik.
Pärast lepingu allkirjastamist edastab notar avalduse äriregistrile elektrooniliselt – eraldi vormi täitmine ega paberil dokumentide saatmine ei ole vajalik. See on kõige levinum ja kõige turvalisem tee, mida enamik osaühinguid ka kasutab, sest notar kannab vastutust selle eest, et tehing vastab seadusele. Kuluks tuleb arvestada notaritasu, aga see kulu ostab ka kindlust – tagantjärele on notariaalselt tõestatud tehingut palju raskem vaidlustada kui lihtsat kirjalikku lepingut.
ÄS § 149 erand: millal saab notarita hakkama
Äriseadustik lubab notariaalsest vormist loobuda, kui kaks tingimust on täidetud korraga: osakapital on vähemalt 10 000 € ja täielikult sisse makstud, ning osaühingu põhikirja on kõikide osanike nõusolekul vastavalt muudetud, lubades osa võõrandada lihtsas kirjalikus vormis. Kui mõlemad tingimused on täidetud, saab osa võõrandamise lepingu allkirjastada ilma notarita ja esitada kande avalduse ise e-äriregistri ettevõtjaportaalis, kasutades ID-kaarti või Smart-ID-d.
See lühendab protsessi ja hoiab kokku notaritasu, aga tingimused on ranged ning need tuleb täita mõlemad, mitte üks kahest. Pelgalt suur osakapital ei piisa, kui põhikiri ei ole vastavalt muudetud – ja pelgalt õige põhikirja säte ei aita, kui osakapital pole veel täies ulatuses sisse makstud. Kui üks tingimustest jääb täitmata, kehtib jälle vaikimisi reegel ja tehing tuleb ikkagi notari juures kinnitada.
Ausalt: enamik väikese osakapitaliga OÜ-sid erandit kasutada ei saa
Siin tasub olla aus. Osaühingu miinimum osakapital on 0,01 € osaniku kohta ja enamik Eestis registreeritud osaühinguid ongi asutatud minimaalse või paarisaja-kolmesaja euro suuruse osakapitaliga. Sellise osakapitaliga ettevõte ei täida § 149 erandi esimest tingimust ja peab osa võõrandamisel notari juurde minema, olenemata sellest, mida põhikiri ütleb või kui hästi asutajad omavahel läbi saavad.
Erand saab reaalselt kõne alla tulla alles siis, kui osakapitali on juba suurendatud vähemalt 10 000 euroni ja see on täies ulatuses ettevõttesse sisse makstud, mitte ainult lubatud. Kui osaniku vahetus on plaanis lähiajal, ei tasu osakapitali suurendamist selleks eraldi ette võtta – notari kaudu tehtud tehing on lihtsam ja kiirem kui kahe eraldi sammuna tehtav osakapitali tõstmine ja seejärel võõrandamine. Erandit tasub kaaluda pigem siis, kui ettevõte niikuinii kasvab ja kapitali suurendamine on juba plaanis muudel põhjustel.
Osa vahetab omanikku lepingu allkirjaga, aga osanik vahetub alles siis, kui äriregister on kande teinud.
Ostueesõigus – mida see teistele osanikele tähendab ja kuidas seda välistada
Kui osanik soovib oma osa müüa kolmandale isikule, on teistel osanikel üldjuhul ostueesõigus – õigus osta see osa samadel tingimustel enne, kui seda tehakse võõrale ostjale. See kaitseb olemasolevaid osanikke selle eest, et ettevõttesse tuleb ootamatu või soovimatu partner, kellega koostöö ei pruugi sujuda. Ostueesõigus kehtib vaikimisi, kui põhikiri ei näe ette teisiti. See tähendab, et enne müügitehingu vormistamist tuleb kontrollida põhikirja ja teavitada teisi osanikke müügikavatsusest, mitte lihtsalt otse ostjaga lepingut sõlmida.
Ostueesõiguse saab põhikirjast välja jätta või piirata – näiteks kehtestada see ainult teatud tüüpi tehingutele või tühistada täielikult. Selleks on vaja põhikirja muutmise otsust, mis üldjuhul eeldab kõigi või kvalifitseeritud enamuse osanike nõusolekut, olenevalt sellest, mida kehtiv põhikiri ise selle kohta ütleb. Kaasasutajate puhul tasub see küsimus lahendada juba osaühingu asutamisel, mitte alles siis, kui üks osanikest soovib lahkuda ja vaidlus on juba käes. Hilisem muutmine on võimalik, aga nõuab osanike koosoleku otsust ja täiendavat kannet põhikirja muudatuse kohta.
Osanike nimekiri: äriregister vs EVK
Osaühingu puhul peab osanike nimekirja äriregister – iga osaniku vahetus kajastub seal alles pärast kande tegemist, mitte lepingu allkirjastamise hetkel. See on erinevus, mida sageli valesti mõistetakse: kuni kanne on tehtud, ei ole muutus kolmandate isikute ega ametiasutuste jaoks kehtiv, isegi kui pooled peavad end lepingu järgi juba uueks osanikuks.
Aktsiaseltsi puhul on olukord teine – aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite register (EVK) või notar, mitte äriregister. See erinevus tuleneb sellest, et osaühingus peab osanike nimekirja registripidaja ise, aktsiaseltsi puhul aga eraldi väärtpaberiregister. Kui ettevõte kaalub tulevikus vormi muutmist osaühingust aktsiaseltsiks – näiteks investori nõudel –, tasub see erinevus juba varakult teada, sest ka osanike koosseisu haldamise protsess muutub sellega täiesti teistsuguseks.
Uue osaniku lisamine osakapitali suurendamise kaudu
Kui soovitakse kaasata uut investorit ilma, et keegi olemasolevatest osanikest oma osast loobuks, on tee osakapitali suurendamine. Otsuse teevad osanikud koosolekul ja see nõuab üldjuhul 2/3 häälteenamust, kui põhikiri ei nõua rohkemat. Otsuses tuleb määrata uue osa suurus, sissemakse tähtaeg ja see, kellele uus osa antakse – ilma nende täpsustusteta ei saa registripidaja kannet teha.
Uuele osanikule luuakse uus osa vastavalt tema sissemaksele, ning kui investor maksab osa nimiväärtusest rohkem, kantakse vahe ülekursina omakapitali ja seda ei maksustata. See tee sobib eriti kasvavale ettevõttele, kus soov on lisada kapitali ja osalust korraga, mitte lihtsalt vahetada olemasolevat omanikku. Kui investorit huvitab osakapitali suurendamine investeeringu vastu, tasub see protsess juba enne läbirääkimisi selgeks teha, sest see mõjutab nii tähtaegu kui ka seda, milliseid dokumente tuleb ette valmistada.
Kande tegemine registris – samm-sammult
Notariaalse tehingu puhul saadab notar kande avalduse äriregistrile pärast lepingu allkirjastamist ise, elektrooniliselt – ettevõttel endal ei ole vaja midagi täiendavalt esitada. Osaniku vahetuse puhul ilma notarita esitab avalduse ettevõte ise e-äriregistri ettevõtjaportaalis, kasutades ID-kaarti või Smart-ID-d, ning peab suutma tõendada, et § 149 erandi tingimused on täidetud.
Osakapitali suurendamise korral tuleb lisaks lepingule ja otsusele esitada ka muudetud põhikiri ning tõend sissemakse tegemise kohta, näiteks pangaväljavõte. Kanne jõustub siis, kui registripidaja on avalduse menetlenud ja kande teinud – kuni selle hetkeni kehtib seniste osanike koosseis, olenemata sellest, mis lepingus kirjas on või mida pooled omavahel kokku leppinud on.
Notaritasu ja käibemaks – mida arvestada
Notaritasu suurus sõltub tehingu väärtusest ning kahepoolse lepingu puhul – nagu osa müügileping tavaliselt ongi – tasu kahekordistub. Näiteks 60 000 euro suuruse tehinguväärtuse korral jääb baastasu umbes 98 euro kanti, mis kahepoolse lepingu puhul kasvab umbes 196 euroni. Sellele lisandub käibemaks 24%, mistõttu lõplik summa on veelgi suurem kui esmapilgul paistab.
Suurema tehinguväärtuse korral kasvab tasu vastavalt, seega tasub enne notari juurde minekut orienteeruv summa üle küsida, mitte eeldada, et väike tehing tähendab automaatselt väikest notaritasu. Kui tehinguväärtus on ebaselge – näiteks kinke puhul, kus raha ei liigu –, kasutab notar sellegipoolest osa hinnangulist väärtust tasu arvutamise alusena, mitte nulli.
Maksuküljed lühidalt
Kui osa müüb füüsiline isik, maksustatakse müügist saadud kasu tulumaksuga 22%. Kasu arvutatakse müügihinnast, millest on maha arvatud osa soetusmaksumus ja tehinguga seotud kulud, ning see tuleb deklareerida tuludeklaratsioonis 30. aprilliks. Investeerimiskonto süsteem osaühingu osale ei laiene, seega ei saa maksu selle kaudu edasi lükata, nagu näiteks noteeritud väärtpaberite puhul.
Osakapitali suurendamisel makstud ülekurss omakorda maksustamisele ei kuulu, sest see kantakse otse omakapitali, mitte müüja isiklikuks tuluks. Kui tehingu pooled on juriidilised isikud, kehtivad teised reeglid ja maksuküsimused tasub läbi arutada raamatupidajaga juba enne lepingu allkirjastamist, mitte pärast kande tegemist, kui valikuid on juba vähem.
Tüüpvead osaniku vahetamisel ja kokkuvõte: kumb tee valida
Kõige levinum viga on eeldada, et osanik vahetub kohe lepingu allkirjastamisel – tegelikult loeb ainult äriregistri kanne, ja kuni see on tegemata, kehtivad vanad õigused ja kohustused. Teine levinud viga on ostueesõiguse tähelepanuta jätmine: kui teised osanikud ei ole müügist teadlikud olnud, võib tehing hiljem vaidlustatuks osutuda. Kolmas viga on eeldada, et väike osaühing saab kasutada notarita erandit – ilma vähemalt 10 000-eurose sissemakstud osakapitalita see lihtsalt ei toimi, ükskõik kui hästi põhikiri on kirjutatud. Neljas viga on unustada, et osakapitali suurendamisel muutub ka põhikiri, mis tuleb samuti registrisse kanda, mitte ainult otsus ise. Viies viga on jätta maksuküsimused viimasele minutile – kui tehinguväärtus ja soetusmaksumus pole enne lepingu allkirjastamist selged, tuleb kasu arvutamine hiljem palju keerulisem.
Osa võõrandamine notariga | Osa võõrandamine notarita (§ 149 erand) | |
|---|---|---|
Millal sobib | Olemasolev osanik lahkub, tavapärane osakapital | Osakapital vähemalt 10 000 € ja täielikult sisse makstud |
Vorm | Notariaalselt tõestatud leping | Lihtne kirjalik leping, kui põhikiri lubab |
Kande esitab | Notar, elektrooniliselt | Ettevõte ise, e-äriregistri portaalis |
Kulu | Notaritasu tehinguväärtuse põhjal + km 24% | Riigilõiv, notaritasuta |
Kellele sobib | Enamikule osaühingutele | Suurema osakapitaliga ettevõtetele |
Enamiku väikeste ja keskmiste osaühingute jaoks on notari kaudu tehtav osa võõrandamine lihtsalt see tee, mis tegelikult toimib – erand on olemas, aga eeldab osakapitali, mida enamikul asutamisel pole. Kui ettevõte kasvab ja osakapitali on juba suurendatud, tasub § 149 erandit uuesti kaaluda, sest see hoiab kokku nii aega kui raha. Investori kaasamise puhul, kus keegi olemasolevatest ei loobu oma osast, kehtib omakorda teistsugune loogika kui lihtsa osa müügi puhul, ning see tasub enne läbirääkimisi selgeks teha, mitte lepingu allkirjastamise päeval.
Korduma kippuvad küsimused
Kas osaühingu osaniku vahetamiseks on alati vaja notarit?
Üldjuhul jah. Notarita saab hakkama ainult siis, kui osakapital on vähemalt 10 000 € ja täielikult sisse makstud ning põhikiri lubab lihtsat kirjalikku vormi. Kui üks tingimustest puudub, tuleb minna notari juurde, olenemata tehingu suurusest.
Kui kaua osaniku vahetus registris aega võtab?
Notari edastatud avaldus menetletakse tavaliselt kiiresti, kuid täpne aeg oleneb registripidaja töökoormusest ja esitatud dokumentide korrektsusest. Kuni kanne on tehtud, kehtib seniste osanike koosseis, mitte lepingus kokkulepitu.
Kas ostueesõigust saab lihtsalt eirata?
Ei. Kui põhikiri ei ole ostueesõigust välistanud, tuleb teistele osanikele anda võimalus osa samadel tingimustel osta enne kolmandale isikule müümist. Selle eiramine võib tehingu hiljem vaidlustatavaks muuta.
Kas väikese osakapitaliga OÜ saab osakapitali kiiresti 10 000 euroni tõsta, et notarit vältida?
Tehniliselt saab, aga see on omaette protsess, mis nõuab osanike otsust ja sissemakse tegemist enne osaniku vahetust ennast. Ühekordse osaniku vahetuse jaoks on see reeglina keerulisem ja aeganõudvam kui lihtsalt notari juurde minek.
Mis vahe on osa võõrandamisel ja osakapitali suurendamisel?
Võõrandamisel läheb olemasolev osa ühelt omanikult teisele, osakapital ei muutu. Suurendamisel luuakse juurde uus osa ja ettevõttesse tuleb reaalselt uut kapitali, mis kasvatab omakapitali.
Kas osanike nimekirja saab ise vaadata?
Jah, äriregister näitab osaühingu kehtivat osanike koosseisu avalikult. See on ka põhjus, miks kande tegemine – mitte lepingu allkiri – on see, mis loeb kolmandate isikute jaoks.
Kes maksab notaritasu, müüja või ostja?
Seadus seda ette ei kirjuta – pooled lepivad kulude jagamise ise kokku ja fikseerivad selle lepingus. Tavapärane on kulu jagada või jätta see ostja kanda, aga variante on mitu.
Kas osa võõrandamise tehingu saab tagasi võtta, kui kannet pole veel tehtud?
Kui kanne on tegemata, ei ole tehing kolmandate isikute jaoks veel kehtiv, kuid pooltevahelist lepingut ei saa ühepoolselt lihtsalt tühistada. Muudatuste tegemiseks on vaja poolte kokkulepet.
Kas dividendide maksmine mõjutab osaniku vahetuse maksustamist?
Ei otseselt – osa müügist saadud kasu maksustatakse eraldi tulumaksuga 22%, sõltumata sellest, kas ja millal ettevõte on varem dividende maksnud. Küsimused tasub siiski koos raamatupidajaga läbi käia, sest need mõjutavad üksteist ettevõtte üldises maksuplaanis.
